Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse värske uuringu kohaselt on Eesti elanike hinnangul kõige turvalisem tuleviku kindlustamise viis investeerida kinnisvarasse.
Uuringust selgus, et enam kui pooled ehk 55% Eesti elanikest on kindlama tuleviku nimel valmis raha säästma, seejuures 4% elanikest hindas valmidust säästmiseks suureks, 35% mõõdukaks ja 16% väikeseks. „Kõnekas on ka fakt, et kolmandikul elanikest puudub üldse võimalus kokku hoida ja iga kümnes ei soovigi seda teha,“ märkis teabekeskuse juhataja Lee Maripuu.
„Neile, kellel on võimalik säästa, tundub kõige tulusam paigutada raha kinnisvarasse (47%) või panka (33%). Teised säästude investeerimise võimalused, näiteks aktsiate ostmine, raha fondidesse paigutamine, pensionisambad, jäid hindamisskaala alumisse otsa,“ lisas ta. Kinnisvarasse investeerimise usku on teistest enam tallinlased, kõrgema sissetulekuga, 30-49-aastased, kõrgharidusega ja töötavad inimesed, ning pigem mehed kui naised.
Kümnendik inimestest on viimase 10 aasta jooksul investeerinud kinnisvarasse, mis ei ole nende kodu, ja lähema 5 aasta jooksul kavatseb investeerimise eesmärgil soetada kinnisvara 13%, selgus uuringust. Kui suurem osa investeerimishuvilistest pole selleks midagi konkreetset ette võtnud, siis 32% otsib sobivat kinnisvarapakkumist, 13% kogub raha laenu sissemakseks ja 9% otsib head laenupakkujat. „On huvitav, et neljandik lisakinnisvarasse investeerinud inimestest plaanib seda uuesti teha. Ostukavatsusi mõjutas positiivselt ka elanike valmidus piirata tuleviku kindlustamise nimel pere jooksvat tarbimist,“ lausus Maripuu.
Kui teabekeskuse 2013. aastal läbiviidud pensioniuuringust selgus, et 36% elanikest loodab pensionieas toimetulekul kinnisvarale, siis käesolev uuring tõi välja, et tegelikult ei ole inimesed valmis oma kinnisvarast, eelkõige kodust, loobuma. Rahaliselt tõeliselt raskesse olukorda sattudes ei ole suurem osa kinnisvara omanikest ehk 61% nõus müüma omatavast kinnisvarast mitte midagi. Vaid 12% oleks nõus müüma korterit, 8% maavaldust, 7% suvilat või maamaja ja 6% maja või ridamaja, kus elatakse.
Maripuu tõdes uuringu tulemusi kokku võttes, et majandusliku heaolu kindlustamisel käsitlevad inimesed investeeringuna eelkõige oma kodu, mitte lisakinnisvara, maad või muid varasid, mida oleks emotsionaalselt kergem müüa.
„Ühest küljest on kinnisvara, ka oma kodu, kahtlemata investeering, sest suure tõenäosusega on pensioniikka jõudes kodu ostmiseks võetud laen tagasi makstud ning igakuised kulutused selle võrra väiksemad. Samuti saab vajadusel korteri või maja väiksema või soodsama vastu vahetada või müüa. Võttes aga arvesse, et inimesed tegelikult ei ole valmis oma kodust loobuma ka rahalistesse raskustesse sattudes, tasub mõelda alternatiivsetele pensionipõlve kindlustamise viisidele ning mitte panna kõike ühele kaardile,“ lisas teabekeskuse juhataja.
Uuringu „Kinnisvara majandusliku kindlustunde tagajana“ viis Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel mullu detsembris läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Kokku küsitleti telefoni teel juhuvalikul 800 Eesti 16-aastast ja vanemat elanikku.
