Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse Balti leibkondade kindlustatuse uuringust selgus, et Eesti inimesed peavad tähtsaimaks eluaseme- ning tervisekindlustust (vastavalt 76% ja 74%). Sõiduki- ehk kaskokindlustuse olemasolu peab oluliseks 67% elanikest, samas kui elukindlustust peab tähtsaks 55%.
Eluasemekindlustus on olemas 46%, kaskokindlustus 36% ning elukindlustus 22% Eesti leibkondadest. Varakindlustuse suurem ülekaal tuleneb ühest küljest sellest, et teatud juhtudel on vara kindlustamine inimeste jaoks kohustuslik – see kaasneb näiteks nii autoliisingu kui kodulaenuga. 45% inimestest ütlebki, et omab kindlustust, kuna see on kohustuslik. „Eluaseme ja koduse vara kindlustamine on tihedamalt seotud pere-eelarvega ja inimestele arusaadavam – veetoru lõhkeb, põrand vajab väljavahetamist ja kindlustus hüvitab kahju. Elukindlustusega on asi keerulisem, sest inimesed ei pruugi teada millistel juhtudel, kellele ja mida hüvitatakse? Samuti ei soovi inimesed sageli mõelda sellele, mis saab siis, kui tema endaga midagi juhtub? Ilmselt ka seetõttu peavad eestlased vara kindlustamist olulisemaks kui oma elu kindlustamist,“ selgitas teabekeskuse juht Lee Maripuu.
Ãœhtegi kindlustustoodet ei ole 24% Eesti inimestest. Vähene kindlustamine ei tulene aga teadmatusest: 70% elanikest kinnitas, et teab nii elu- kui varakindlustust ning pooled on teadlikud kaskokindlustusest. „Kuigi inimesed on võrdlemisi teadlikud erinevate kindlustusliikide olemasolust, jäävad teadmised sageli pinnapealseks. Suur osa küsitletavatest pidas kindlustuse lepingutingimusi liiga keeruliseks – 39% elanikest nõustub, et nendest on raske aru saada. Ãœle poolte vastanuist tõdes ka, et kahtleb kindlustushüvitise väljamaksmises, seega oleks selles valdkonnas vaja teha selgitavat ja müüte murdvat teavitustööd,“ arvas Maripuu.
Piirkonniti on kindlustatud elanike hulk suurem Tallinnas. Teiste suuremate linnade ja maapiirkondadega võrreldes kasutavad Tallinna elanikud rohkem nii elukindlustust (Tallinnas on elukindlustus 28% elanikest, maapiirkonnas 22% elanikest), reisikindlustust (Tallinnas 23%, maapiirkonnas 6%) kui eluasemekindlustust (Tallinnas 52%, maapiirkonnas 39%). „Maapiirkondade puhul hakkab silma, et seal on keskmisest rohkem leibkondi, kus pole ühtegi kindlustustoodet,“ tõdes Maripuu.
Sissetulek on oluline tegur, millest sõltub inimeste valmisolek kindlustusele kulutada. Ligi 27% elanikest on valmis kindlustusele kulutama kuni 10 eurot kuus, kuni 20 eurot panustaks 21% ja kuni 30 eurot 14% elanikest. 32% inimestest ütles, et nad ei saa kindlustamist endale lubada. „40ndates eluaastates inimese kinnisvara, koduse vara ning elu kindlustusmakseks kokku kulub suurusjärgus 25-30 eurot kuus. Teabekeskuse mulluses säästu-uuringus tunnistasid enam kui pooled, et kümnendikku oma sissetulekust saaks senisest targemini kasutada. Siinkohal võiks mõelda, kas sellises summas kindlustus oleks pere jaoks säästmisest odavam alternatiiv ja sobivam tagavaraplaan, et õnnetusjuhtumi korral rahaasjadega hakkama saada?“ ütles Maripuu. 64% Eesti inimestest tunnistas Balti leibkondade kindlustatuse uuringus, et neil puuduvad säästud ootamatu sissetuleku kaotuse või vähenemisega hakkamasaamiseks.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus uuris kolme Balti riigi elanike kindlustust puudutavaid hoiakud, teadlikkust ja erinevate kindlustustoodete kasutamist, koostades selle alusel inimeste kindlustatuse indeksi. Indeksi maksimumväärtus on 100 ning uuringu järgi on indeks Eestis 46, Leedus 45 ja Lätis 44.
2015 aasta augustis-septembris Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel ja turu-uuringuettevõtte Spinter Tyrimai poolt valminud uuringus osales kokku 3035 Baltimaade elanikku. Eestis viis küsitlustöö läbi Turu-Uuringute AS ning küsitleti 1003 inimest vanuses 15-75 eluaastat.
