Elamispindade hinnalangus ja laenuraha raskem kättesaadavus aktiveerisid masuajal üüriturgu. Üürituru aktiivsus tõusis tuhast fööniksina ja paistis, et üürieluase võib olla samuti aus kodu, mille pärast häbenema ei pea.
Üürituru oluline probleem on selle vähene läbipaistvus. Enamus eluruumide üürileandjatest on eraisikud, kes ei ole huvitatud üürihindade avalikkusest.
Üheks indikaatoriks üürihindade analüüsimisel saab võtta pakkumishinnad. On igati selge, et pakkumishinnad jäävad reaalsetest tehinguhindadest kõrgemale, kuid hindade dünaamika analüüsimisel võib eeldada, et pakkumishindade liikumised järgivad reaalsete tehinguhindade liikumisi.
Alljärgnevalt on analüüsimisel kasutatud portaali KV.EE üüripakkumishindu.
Üürihindade tipp oli 2007. a.
Üürihindade tipp oli analoogselt ostu-müügitehingutelegi 2007. a. II kvartalis. Ja analoogselt ostu-müügihindadelegi asusid kõikide piirkondade üürihinnad sellest ajast alates langema.
Tallinna keskmine üüripakkumiste hind oli 2007. a. juunis 147 krooni. Oktoobriks 2009. a. oli see langenud 78 kroonini ruutmeetri eest, et pisut vähem, kui kaks korda ehk täpsemalt 47%.
Suurem on olnud üürihindade langus Lasnamäel ja Kristiine linnaosas. Lasnamäe üüripakkumishind kukkus 2007. a. juunikuiselt 111 kroonilt 54 kroonile. Kristiine linnaosa üürihind aga kukkus 164 kroonilt 77 kroonile ruutmeetri eest.
Protsentuaalseks hinnalanguseks oli Lasnamäel 51 ja Kristiine linnaosas 53 protsenti.
Keskmisest vähem on üürihinnad kukkunud Tallinna kesklinnas ja Mustamäel ning Pirital. Kesklinna hinnatase on kukkunud tagasihoidliku 41% võrra. Mustamäe ja Pirita hinnad on langenud 43% võrra.
Tallinna keskmisest 78-kroonisest üürihinnast kõrgem üüritase on Pirital ja kesklinnas. Pirita hinnatase on keskmiselt 96 ja kesklinnas 95 krooni tasemel.
Keskmisest pea kaks korda madalam on üürihind Lasnamäe, kus see on vaid 54 kr/m2. Hinna poolest soodsam on ka Haabersti linnaosa üürihind, mis on 62 kr/m2.
Üüriturg muutub samas rütmis ostu-müügituruga
Üüriturul valitsevad trendid, mis tulenevad paljuski kinnisvara ostu-müügiturust. Analoogselt ostu-müügiturule on üüriturulgi hinnad stabiliseerumas.
Ostu-müügituru passiivsus oli vesi üürituru veskile. Inimestel on vaatamata hinnaliikumistele vajadus elamispinda vahetada ja ebastabiilsete turutingimuste tõttu valiti vähemate riskidega seonduv üüriturg.
Üüriturg on kinnisvaraturu loomulik osa, mille proportsioon on Eestis suhteliselt hoomamatu, kuid siiski tõenäoliselt üsna madal. Tõenäoliselt on majandusurutis andnud tõuke aktiivsema ja läbipaistvama üürituru tekkeks.
Tallinna üürihindade dünaamika, kr/m2 (portaal KV.EE andmed)
