Kinnisvaraturg on sõja tõttu äraootavalt seisukohal. Kuigi on neid, kes on pannud ostuotsuse pausile, lähevad paljud siiski oma plaanidega edasi ja juba väljavalitud kodu ostetakse ära.
Oma olemuselt meenutab praegune kinnisvaraturg 2020. aasta kevadet, mil saabusid koroonaviirus ja eriolukord. Turg vaatab ja mõtleb, samas nii suurt seisakut, kui kaks aastat tagasi, pole praegu saabunud. Ka pangad ei ole laenutingimusi muutnud.
Kõik edaspidine oleneb sõja kulgemisest, kuid on ka selge, et inimesed katsuvad uue olukorraga veidigi harjuda ning eluga edasi minna.
Suureks mureks inflatsioon ja defitsiit
Eesti kinnisvaraturgu hakkavad mõjutama kõrge inflatsioon ning materjalide ja seeläbi ka uute korterite defitsiit.
Inflatsiooni kartuses jätkatakse kinnisvarasse investeerimisega ning eelkõige puudutab see vaba raha, mis seisab pangaarvel. Samas ei ole see kindlasti nii aktiivne kui enne, sest ka investorite seas on neid, kes on ootavad, mis edasi saab.
Ehitusmaterjalide kallinedes peavad arendajad hinda tõstma. Kuna järelturg astub uusarenduste kandadel, siis ei pruugi suurt hindade langust tulla. Vastupidi, pakkumiste defitsiit võib süveneda ning ka selle tagajärjeks võib olla hinnatõus. Kuidas täpselt läheb, määrab inimeste ostujõud.
Pakkumiste hulk kasvab vaikselt
Kuigi müügipakkumiste hulk on hakanud kasvama, on nende hulk siiski väike ning küsitud hindades enamasti muutuseid pole. Kuna ostuhuvilised on äraootaval seisukohal, ei pruugi see veel tehingute arvu tõstma hakata.
Küll aga on selge, et suurenev pakkumiste arv ning ebakindel aeg lasevad pakkumishindadest buumiaegset õhku välja ning hakkame portaalides nägema enam turutasemele vastavaid hindu.
Kasvab ka üüriturg, seda nii tänu saabuvate ukrainlastele, aga neile, kes kasvavate hindade tõttu uusarendustes ei pruugi ostuni veel jõuda ning eelistavad elada üüripindadel.
