Kinnisvaraturg oli septembris taaskord väga aktiivne ning seda hoolimata koroonaviiruse teisest lainest ning sügisel suure tõenäosusega saabuvast registreeritud tööpuuduse kasvust. Lisaks kollitab tarbijaid säästude vähenemine ning tarbijakindluse langus, mistõttu ei saa öelda, et kriis on seljatatud.
Tõusu on vedanud uusarendustehingud
Turu madalseis on küll möödas, ent ka septembri tehingute arv ning selle tugev kasv viitab veel endiselt sellele, et tõus on tulnud varasemate uusarendustehingute arvelt. Viimaste kuude uusarenduste müük on võrreldes kevadega küll taastunud, ent jääb mullustele tulemustele veel märgatavalt alla. Kuna nii ehitus- kui ka kinnisvaraturg on muu majandusega olnud alati pigem viivises, tasub peljata mõnevõrra loiumat perioodi ajal, mil alates koroonakriisi algusest sõlmitud võlaõiguslikud uusarendustehingud jõuavad asjaõiguslikeks tehinguteks. Järelturu tugev aktiivsus lubab siiski loota, et ilmselt oleme selle kriisi üle elanud pigem kerge ehmatusega kui pika vindumisega, ehkki Euroopast tulenevad signaalid kiiret taastumist enam ei ennusta.
Septembris sõlmiti peamiselt tänu Tallinna turu uusarendustehingute suurele müügimahule 2166 tehingut, mis oli viimase viie aasta parim tulemus. Ülejäänud Eestis oli tehingute aktiivsus samuti hea, koroonaepideemia teine laine pole olulisi piiranguid juurde toonud ning tarbijate kindlus püsib veel endiselt heana. Lisaks Harjumaa heale tulemusele sõlmiti septembris tänavuse aasta lõikes rekordarv tehinguid veel Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Raplamaal, Valgamaal ja Viljandimaal.
Tehingute mediaanhind oli 1415 €/m2, jäädes üsna tänavuse aasta keskmise tulemuse juurde, valdavalt on tehingute hinnad püsinud pärast koroonaepideemiat püsinud paigal, tänu aasta alguse tugevale tulemusele on võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga hinnad 5% võrra suurenenud.
Selle aasta kinnisvaratähe, majade ja suvilate, turg ei näita raugemist. Nii majade kui suvilatega sõlmiti septembris rohkem tehinguid kui augustis, aasta esimese üheksa kuu lõikes on tänavu majadega sõlmitud vaid 2% vähem tehinguid, samas kui suvilatega on sõlmitud 9% rohkem tehinguid.
Suvilate ja majade puhul on Harjumaa turg olnud kerges languses (-4%), ent täna ülejäänud Eesti heale tulemusele on saavutatud tugev aktiivsus. Sellel turul sõltub hinnatase veelgi enam tehingute aktiivsusest, ent reeglina pole sarnaste varade turuväärtus muutunud.
Kinnisvaraturg Tallinnas
Tallinnas realiseerus septembris väga palju uusarendustehinguid, mis tõstis tehingute arvu tänavuse aasta kõrgeimaks. 845 tehingut oli kõrgem ka mullusest tulemusest, ent nii tugeva tulemuse saamine oleks osutunud võimatuks, kui vahepealse ajaga poleks järelturg suurt taastumist teinud.
Uusarendustes sõlmiti enam kui veerand tehingutest, samas kui järelturul sõlmiti 628 tehingut, mis oli tänavuse aasta parim tulemus ning ka väga tugev näitaja viimaste aastate kontekstis. Uusarenduste reaalmüük tegi III kvartalis samuti tugeva hüppe, ent võrreldes eelmise aastaga on müük kahanenud umbes 20% võrra.
Tehingute mediaanhind oli 2069 €/m2, jäädes tänavuse aasta kontekstis alla vaid maile ja juunile, kus uusarendustehingute osakaal oli aga vastavalt 39% ja 45% ehk siis tunduvalt kõrgem.
Statistiline hind on veel endiselt kõrge, ehkki pole saladus, et järelturul on tüüpkorterite osas toimunud aasta algusega võrreldes keskmiselt 5% suurune hinnakorrektsioon ning ka uusarendustes saab sagedamini korteriga kaasa panipaiga, parkimiskoha ning paremal juhul ka köögimööbli.
Aasta esimese üheksa kuuga on tehingute arv langenud 16%, mediaanhind on aga suurenenud 8% võrra 2013 €/m2 peale.
Kinnisvaraturg Tartus
Tartus sõlmiti septembri kuu jooksul 193 tehingut, tehingute mediaanhind oli 1532 €/m2.
Uusarendustehingute arv oli väiksem kui augustis, ent aasta terviku kontekstis üsna kõrge (osakaal 26%), peegeldades tänavuse aasta suurt uusarenduste mahtu. Järelturul on tehingute arv kriisieelsele tasemele jõudnud, veel juunis sõlmiti 84 tehingut, septembris aga 142 tehingut.
Eelmisel aastal sõlmiti järelturul keskmiselt 126 tehingut kuus ning septembri tulemuseni jõuti pigem parematel kuudel. Tehingute mediaanhind langes eelmise kahe kuuga võrreldes peamiselt uusarenduste väiksema osakaalu tõttu, ehkki ka järelturul on tüüpkorterite puhul toimunud kerge hinnakorrektsioon.
Aasta esimese üheksa kuu võrdluses on tehingute arv langenud 14%, mediaanhind, mis on kasvanud nii uusarendus- kui ka järelturul, oli 1559 €/m2 ehk 7% kõrgem kui mullu samal ajal.
Kinnisvaraturg Pärnus
Pärnus septembri tulemus oli 76 tehingut, mis oli tänavuse aasta kolmas tulemus, jäädes alla vaid jaanuarile ning märtsile.
Tulemus näitab järelturu praktilist taastumist, kuna enam-vähem samasugune tehingute arv püsis Pärnus enne koroonaepideemia algust. Järelturul sõlmitigi 65 tehingut, mis oli aasta parim tulemus, näiteks mullu sõlmiti järelturul keskmiselt 58 tehingut ning sellise tehingute arvuni jõuti pigem parematel kuudel.
Aasta tagasi sõlmiti 83 tehingut, ent siis oli uusarenduste osakaal 29%, mitte 14% nagu septembris. Septembri mediaanhinna näitaja – 1173 €/m2 – peegeldab madalama uusarenduste osakaalu mõjusid, samas võrreldes eelmise kuuga, mil osakaal oli sama, kasvas mediaanhind 3%.
Võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga on tehingute arv langenud 14%, mediaanhind on aga uusarenduse väiksema osakaalu ning järelturu hinnakasvu peatumise tagajärjel langenud 1%.
Kinnisvaraturg Narvas
Narvas sõlmiti 80 tehingut, mis oli tänavuse aasta parim tulemus ning viimase 12 kuu kontekstis praktiliselt parim tulemus. Mullune septembri tulemus ületati 11 tehinguga.
Tehingute mediaanhind oli septembris 409 €/m2, mis tänavuse aasta kontekstis oli keskmisest kõrgem tase. Seega on Narvas turg sarnaselt ülejäänud Eestile aktiviseerunud. Võrreldes teiste suuremate linnadega on aasta esimese üheksa kuu lõikes Narvas tehingute arv võrreldes mullusega kõige vähem langenud, kuna oma osa on siin puudulikul uusarendusturul.
Tänavu on esialgsetel andmetel sõlmitud 514 tehingut (-7% võrreldes eelmise aasta perioodiga) ning nende tehingute mediaanhind oli 397 €/m2 (+2% võrreldes eelmise aasta perioodiga).
