Eesti kinnisvaraturg püsis veebruaris stabiilne ja üllatusevaba. Kuigi statistilisi liikumisi oli nii siia- kui sinnapoole, oli need üsnagi etteaimatavad ja loogilised.
Veebruar, mis on koos jaanuariga üks vähemaktiivsemaid kuid, ei üllatanud esialgsetel andmetel nüüdki – hoolimata liigpäevast oli veebruaris kolm tööpäeva vähem kui jaanuaris, mis kajastus ka tehingute aktiivsuses. Nii sõlmiti vaid 1285 korteri ostu-müügitehingut, mida oli üle 500 vähem kui jaanuaris ning üle 300 vähem kui eelmise aasta veebruaris.
Seejuures oli langus vähemalt esialgsete andmete põhjal üsna laiapõhjaline – igas maakonnas toimus aastases võrdluses tehingute arvu kukkumine. Suuremates maakondades oli langus tugevam, väiksemates kergem. Paradoksaalsel kombel näitab väike tehingute arv kõrget aktiivsust, kuna eriti just väiksemates piirkondades pole kõrge nõudluse tõttu piisavalt palju müügiobjekte pakkumisel. Tehingute arv oli kõrgeim Harjumaal, kus sõlmiti 60% korterimüükidest (767). Harjumaale järgnesid Tartumaa (134 tehingut), Ida-Virumaa (110 tehingut) ja Pärnumaa (82 tehingut).
Müüdud korterite mediaanhind kogu Eestis oli veebruaris 1518 €/m2, mis jäi alla vaid 2019. aasta detsembri näitajale. Kõrgeim oli see Harjumaal (1935 €/m2), järgnesid Tartumaa (1363 €/m2) ja Pärnumaal (1044 €/m2). Madalaim oli see Valgamaal – vaid 117 €/m2, mis tähendab seda, et kõrgeima ja madalaima mediaanhinna vahe oli veebruaris enam kui 16 korda.
Tallinna hinnatase kasvas aastaga tublisti
Tallinnas sõlmiti veebruaris esialgsetel andmetel 555 korteri ostu-müügitehingut, mille mediaanhind oli 2049 €/m2. Esialgsed andmed ei ole lõplikud ning tõenäoliselt lisandub tehinguid veelgi, ehkki jaanuari 743 ja viimase kahe aasta veebruari enam kui 700 tehingut on keeruline ületada. Aasta esimese kahe kuu põhjal on võrreldes mullusega toimunud 165 tehinguline tagasilöök, ent jälgides laiemat pilti, pole häirekella löömiseks veel põhjust. Linnaosadest oli aktiivseim Kesklinn, kus müüdi 150 korterit. Üle 100 tehingu sõlmiti veel Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas.
Korteritehingute mediaanhinna näitaja ei olnud küll läbi aegade kõrgeim, ent tegemist oli teise korraga, mil ületati 2000 €/m2 piir. Oma osa oli siin uusarendustel, kuna standardhälve oli mullusega võrreldes enam kui 100 €/m2 võrra kõrgem. Eelmise aasta veebruariga võrreldes kasvas korterite mediaanhind enam kui 11% ning esimese kahe kuu põhjal on tänavuse aasta mediaanhind enam kui 5% võrra kõrgem (1860→1961 €/m2). Hinnataseme poolest oli teistest peajagu üle Kesklinn, kus see tõusis üle 2700 €/m2. Üle 2000 €/m2 oli mediaanhind veel Pirital, ent seal sõlmiti vaid 8 tehingut. Uusarenduste mõjul oli mediaanhind väga kõrge ka äärelinna magalapiirkondades: nii Haaberstis, Lasnamäel kui ka Mustamäel oli see kõrgem kui Põhja-Tallinnas, jäädes laias laastus 1850–1900 €/m2 vahele.
Tartus aktiivsem üüriturg
Sarnaselt teistele suurematele asulatele oli ka Tartus veebruar, paljuski tänu oma lühidusele, esialgsete andmete põhjal võrreldes jaanuariga tagasihoidlikum. Sõlmiti 90 korteri ostu-müügitehingut, mida oli 32 võrra vähem kui mullu samal ajal ning 21 võrra vähem kui jaanuaris.
Tehingute mediaanhind oli veebruaris 1403 €/m2, mis oli nii jaanuarikuisest näitajast kui mullusest veebruarist madalam. Aasta esimese kahe kuu andmete põhjal on siiski jätkunud selge hinnakasv: eelmise aasta jaanuari ja veebruari tehingute mediaanhind oli 1370 €/m2, tänavu 1441 €/m2 ehk veidi enam kui 5% kõrgem.
Erinevalt müügiturust, oli üüriturg veebruaris tavapärasest aktiivsem. Eriti nõutud on 2-toalised korterid uuemates majades üürihinnaga 450–490 eurot.
Pärnus vaikne, hinnatõus jätkus
Pärnus sõlmiti veebruaris esialgsetel andmetel 56 korteri ostu-müügitehingut, mille mediaanhind oli 1240 €/m2. Tegemist oli viimaste aastate kõige vähemaktiivsema veebruariga, ehkki vahe varasemate samade kuudega ei olnud suur. Viimastel aastatel on veebruaris sõlmitud 60 korteritehingu ümber, näiteks möödunud aastal 64. Aasta esimese kahe kuuga on Pärnus müüdud 138 korterit ehk 18 enam kui mullu samal ajal.
Müüdud korterite mediaanhind veebruaris kasvas: kui tunamullu samal ajal oli see 1154 €/m2 ja mullu 1159 €/m2, siis tänavu 1240 €/m2. 1200 €/m2 piir on viimastel aastatel alistunud nüüd juba kümnel korral. Kasvu panustasid eelkõige järelturu 1- ja 2-toalised korterid, kuna võrreldes eelmise aasta veebruariga oli 30-40,99 m2 suuruste korterite mediaanhind enam kui 300 €/m2 võrra ja 41-54,99 m2 suuruste korterite hind 100 €/m2 võrra kõrgem.
Narvas taas rahulikum
Kui 2020. aasta algas Narvas viimase paari aasta parima tehingute arvu tulemusega, siis esialgsetel andmetel tuli veebruaris tagasilöök ning sõlmiti vaid 34 korteri ostu-müügileping. Mäletatavasti sõlmiti eelmise aasta veebruaris 62 korteritehingut ehk ligi kaks korda rohkem. Võrreldes jaanuariga oli langus laiapõhjaline, kuna kõikide pindalagruppide lõikes toimus tagasiminek.
Positiivne oli Narvas aga hinnakasv, ehkki madala võrdlusbaasi ning pakkumishinna languse peatumise tõttu oligi tänavust aastat silmas pidades keeruline hinnalangust prognoosida. Veebruaris oli korteritehingute mediaanhind 394 €/m2. Aasta esimese kahe kuu põhjal oli vastav näitaja 405 €/m2, mis oli eelmise aasta samast perioodist 65 €/m2 võrra kõrgem.
