Detsembri möödumisega on taas põhjust kinnisvaraturu aasta kokkuvõteteks. Detsember oli ühelt poolt teise poolaasta kõige loium kuu (1783 ostu-müügitehingut), teiselt poolt aga kõige kõrgemate tehinguhindadega kuu (mediaanhind 1558 €/m2). Seega oli uusarenduste osakaal väga kõrge, ent turg oli pühade eelse ja pühadeaegse perioodi kõrval vähemaktiivsem. Kuna Maa-amet on viimastel aastatel paljude arenduste puhul kajastanud ka võlaõiguslikke tehinguid, siis on see detsembri suurt mahtu mahendanud ning jaotanud tehinguid rohkem aasta peale laiali.
Eesti kinnisvaraturu ülevaade 2019
2019. aasta jätkas möödunud aastate arengut – tehingute arv suurenes 800 võrra enam kui 23 000 tehinguni, mis oli kümnendi kõrgeim näitaja ning praktiliselt 2007. aasta tase. Tehingute arv vähenes vaid kolmes maakonnas, enim panustasid tehingute arvu suurenemisesse Harjumaa (+279 tehingut võrreldes mullusega), Ida-Virumaa (+176 tehingut) ning Pärnumaa (+94 tehingut). Positiivne oli ka Raplamaa suur tehingute arvu kasv (+68 tehingut), mis viitab ka Raplamaa heale geograafilisele asendile Harjumaa suhtes, lastes sel maakonnal võrreldes enamikuga Eestist osa saada kinnisvaraturu kiirest arengust.
Tehingute mediaanhind suurenes võrreldes möödunud aastaga 3,5%, viidates juba rahulikumale kinnisvaraturu arengule. Tehingute mediaanhind oli kõrgeim Harjumaal (1793 €/m2), kus aastane hindade kasv oli ligi kaks korda kiirem Eesti keskmisest (6,5%). Harjumaa suurt mõju kinnisvaraturule peegeldab ka olukord, kus Harju maakond on ainus maakond, mille tehingute mediaanhind ületab Eesti tehingute mediaanhinda. Tartumaal kasvasid hinnad 3,7% võrra 1374 €/m2-ni, 1000 €/m2 piiri ületas ka Pärnumaal, kus hinnad kasvasid 8%. Hinnakasvu panustasid kõik maakonnad, hinnatõus oli kõige tagasihoidlikum Ida- ja Lääne-Virumaal, kus absoluutnäitajates suurenes mediaanhind mullusega võrreldes vähem kui 5 €/m2 võrra.
Tallinna korteriturg 2019.aastal
Tallinnas sõlmiti detsembris 846 ostu-müügitehingut, mis aasta kokkuvõttes jäi tehingute arvu poole pealt maha ainult oktoobrist ja novembrist. See aga tähendas väga aktiivset aasta viimast kvartalit, kus sõlmiti enam kui 200 tehingut rohkem kui III kvartalis. 846 tehingust oli 338 puhul tegemist esmamüügiga, mis viis uusarendustehingute osakaalu 40%-ni ehk siis aasta kõrgeima näitajani. Kõrge osakaal mõjutas hinnataset, tehingute mediaanhind tõusis esmakordselt üle 2000 €/m2 piiri (täpsemalt 2133 €/m2) ehk kõigi aegade kõrgeima tasemeni. Bravuurikas IV kvartal tähendas seda, et 2019. aastal suurenes tehingute mediaanhind mullusega võrreldes koguni 7,3%, mille taga oli hinnakasvu kiirenemine nii uusarendus- kui ka järelturul.
2019. aastal sõlmiti 9785 korteriomandi ostu-müügitehingut, mis jäi samasse auku nagu 2017. aasta 9760 tehingut ja 2018. aasta 9700 tehingut. Taoline paigalseis viitab sellele, et suure turukasvu aeg on möödas, uusarenduste maht on jäänud pidama samale tasemele (umbes 30%), samas kui järelturg on püsinud paigal juba alates 2013. aastast. Kuna majanduses prognoositakse rahulikumaid aegu ning uusarenduste maht jääb ka 2020. aastal üsna samaks, ei ole suuri muutusi oodata ka tänavusel aastal.
Tartu korteriturg 2019.aastal
Tänavune detsember oli võrreldes muu aastaga keskmisest vähemaktiivsem kuu. Detsembris sõlmiti 141 tehingut, millest uusarendustehinguid oli 40 ehk enam kui 28%. Taoline tehingute jaotus kergitas mediaanhinna aasta keskmisest tasemest veidi kõrgemale, 1473 €/m2-ni. Võrreldes eelmise aasta detsembriga oli nii aktiivsus kui ka hinnatase üsna sarnane. Kokkuvõttes võib tõdeda, et 2019. aasta oli Tartus rahulikuma arengu aasta, uusarendustes sõlmitud tehingute arv oli 485 ehk 58 võrra väiksem kui 2018. aastal, ent järelturu aktiivsus oli kümnendi kõrgeim, kergitades tehingute arvu 2012ni ehk kõrgeima tasemeni pärast 2007. aastat. Tehingute mediaanhinna kasvu toetas kiire sissetulekute kasv ning tarbijakindlus, näitaja oli 2019. aasta tehingute põhjal 1443 €/m2 ehk 4,1%. Tulenevalt uusarenduste madalamast osakaalust aeglustus mediaanhinna kasv enam kui kahe korra võrra.
Pärnu korteriturg 2019.aastal
Pärnus oli detsember aasta kõige vähemaktiivsem kuu – detsembri jooksul sõlmiti 48 ostu-müügitehingut, mida oli 8 võrra vähem kui jaanuaris, seni aasta kõige vähemaktiivsemal kuul. 2018. aastaga võrreldes detsembris tehingute arv isegi kasvas, tehingute mediaanhinna näitaja, mis oli ülikõrge (1426 €/m2), viitas ühelt poolt uusarenduste suurele osakaalule (25%), teisalt aga ka järelturu kõrgetele tehinguhindadele. Uusarenduste arv on Pärnus suurenenud alates 2017. aastast, 2019. aastal sõlmiti uutes majades 203 tehingut ehk 23% tehingute koguarvust, mida oli 66 võrra enam kui 2018. aastal.
Kokku sõlmiti 2019. aastal 896 tehingut, mis oli kümnendi paremuselt teine näitaja, jäädes napilt alla 2017. aasta näitajale. 2017. aastal oli uusarenduste arv küll väiksem, ent järelturg oli aktiivsem. Tehingute mediaanhind, mis 2019. aastal oli 1244 €/m2, viitab aga lisaks suuremale uusarenduste mahule, ka üleüldisele hinnatõusule ning tarbijate paranenud kindlustundele. Võrreldes 2018. aastaga suurenes tehingute mediaanhind Pärnus koguni 8,3% võrra.
Narva korteriturg 2019.aastal
Detsember oli Narvas üsna loid kuu, kuna sõlmiti vaid 53 ostu-müügitehingut. Seda oli küll mõne tehingu võrra rohkem kui juulis või augustis, ent 2019. aasta kontekstis, mis oli tervikuna viimase kümnendi aktiivseim, ei paistnud detsember väga eredalt silma. Aasta jooksul sõlmiti 759 tehingut, mida oli 25 võrra enam kui 2017. aastal ning 50 võrra enam kui 2018. aastal. Kerge pakkumishinna tõusu läbi on pandud piir ka hinnalangusele, ent sotsiaalmajanduslike näitajate poolest Eesti ühes kõige vaesemas omavalitsuses on kinnisvaraturul tegu „kaotatud kümnendiga“. Hinnatase jõudis tippu 2014. aastal, kui mediaanhind oli 474 €/m2, pärast seda on hinnatase igal aastal langenud, jõudes 2019. aastaks 391 €/m2-ni. Tehingute arvu kasv on küll positiivne, ent vaja on ka hinnakasvu, mis peegeldaks positiivseid muutusi Narva turul.
Maakonnalinnade korteriturg 2019.aastal
Suurte turgude kiiluvees jätkas 2019. aastal kasvamist ka maakonnalinnade turg. Kaheteistkümnest vaatluse alla võetud maakonnalinnast vähenes tehingute arv vaid kolmes linnas – Haapsalus, Paides ja Põlvas ning tehingute mediaanhind Rakveres. Tehingute arv oli 2019. aastal kõrgeim Jõhvis, kus sõlmiti 253 tehingut. Võrreldes 2018. aastaga suurenes tehingute arv Jõhvis 40 võrra. 243 tehingut sõlmiti Rakveres, 242 tehingut Viljandis ja 233 Valgas. Jõhvi järel suurenes tehingute arv enim Valgas (+25 tehingut) ja Viljandis (+20 tehingut).
Tehingute mediaanhind oli maakonnalinnadest kõrgeim Kuressaares, kus see 2018. aastaga võrreldes suurenes enam kui 100 €/m2 võrra, ulatudes 955 €/m2-ni. Kuressaare järel tuli tükk tühja maad, seejärel tulid üsna samal tasemel Rapla (776 €/m2), Viljandi (754 €/m2), Haapsalu (740 €/m2) ja Rakvere (734 €/m2). Enim kasvas tehingute mediaanhind Võru linnas, mille turgu mõjutasid silmnähtavalt uusarendustehingud, kasvatades mediaanhinda ühe aastaga 124 €/m2 võrra 610 €/m2-ni. Enamike maakonnalinnade mediaanhind jäi üle 400 €/m2, teistest madalam oli hinnatase Jõgeval (307 €/m2), Jõhvis (223 €/m2) ja Valgas (136 €/m2).
