2019.aasta I poolaastal sõlmiti Eestis 11 161 korteriomandi ostu-müügitehingut. Tehingute arv jäi enam-vähem samale tasemele nagu kolmel varasemal poolaastal.
Võrreldes eelmise aasta I poolaastaga sõlmiti 158 tehingut enam. Tehingute mediaanhind jätkab endiselt kasvamist, I poolaastal oli see 1360 EUR/m2 ehk vähem kui 1% rohkem kui möödunud aasta samal ajal.
I poolaastal kasvas tehingute mediaanhind, tehingute arv langes
55% korteritehingutest sõlmiti Harjumaal ning nagu juba tavaks saanud, oli ka tehingute mediaanhind kõrgeim just seal (1743 EUR/m2 ehk 128% kõrgem kui Eesti mediaanhind). Võrreldes eelmise aasta I poolaastaga sõlmiti Harjumaal 129 tehingut vähem, samas tehingute mediaanhind suurenes 4,2%. Tehingute arvu vähenemine oli tagajärg pikalt kestnud uusarenduskorterite pakkumise vähenemisele, ent pakkumishindade kiirenenud kasv hoiab hindu ka lähiajal tõusvas joones. Harjumaa järel sõlmiti enim tehinguid Tartumaal (1270 tehingut, +1 võrreldes eelmise aasta sama ajaga) ja Ida-Virumaal (1161 tehingut, +126 tehingut võrreldes eelmise aasta sama ajaga). Tehingute mediaanhind ületas 1000 EUR/m2piiri lisaks Harjumaale veel Tartumaal (1344 EUR/m2) ja Pärnumaal (1041 EUR/m2). Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes tehingute arv 7 maakonnas ja mediaanhind 14 maakonnas, vähenedes vaid Ida-Viru maakonnas.
Üksikelamute turg tõusuteel
Tõusuteel oli ka üksikelamute turg – aasta I poolaastaga sõlmiti 1274 tehingut, tehingute koguväärtus oli ligi 145 miljonit eurot ning keskmine hind ligi 114 000 eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga sõlmiti 81 tehingut enam, tehingute keskmine hind suurenes ca 8000 euro võrra. Sarnaselt korteriturule oli kasv laiapõhjaline – tehingute keskmine hind vähenes viies maakonnas, tehingute arv vaid kolmes maakonnas. Maakonna tasandil meenutab üksikelamuturg korterelamute turgu, kus nii vara väärtuse kui ka tehingute poole pealt on esirinnas samad maakonnad, ehkki hinnaerinevused on korterituruga võrreldes väiksemad. Enim tehinguid sõlmiti Harjumaal (362), millele järgnesid Pärnumaa (141) ja Tartumaa (136). Keskmine hind oli Harjumaal ligi 230 000 eurot, Tartumaal 136 000 eurot, mujal alla 100 000 euro.
Uusarenduste väiksem müük langetas I poolaastal tehingute arvu
Tallinna tabas I poolaastal suurem tehingute arv langus: mullu sõlmiti 4983 tehingut, tänavu ligi 300 võrra vähem ehk 4698 tehingut. Langus saabus peamiselt uusarenduste väiksema müügi tulemusena, mille põhjustajaks on uusarenduste vähenev pakkumine. Pakkumine on peamiselt vähenenud nii ehituslubade vähenemise kui ka ehitushindade kasvu tulemusena, mistõttu on turule jõudnud vähem arendusi kui kaks aastat tagasi. Kuna tänavune ehitusmaht peaks tulema sarnane mullusele, siis ei tule tehingute arvu näitajas siiski suuremat muutust. Tehingute mediaanhind on aga suurenenud nii uusarenduste pakkumishinna kiirenenud kasvu kui ka järelturu tõttu – 2019. aasta I poolaastal oli tehingute mediaanhind 1847 EUR/m2 ehk 5,7% kõrgem kui mullu.
Tehingute arv vähenes ka Tartus, ent oli statistiliselt ebaoluline (mullu 931 tehingut, tänavu 900 tehingut). Sarnaselt Tallinnale suurenes tehingute arv enam kui 4%. Pärnus toimus eelmise aasta madala võrdlusbaasi kõrval oodatud tõus tehingute arvus (397→460). Tehingute mediaanhind suurenes koguni 6,7%, ent jääb ligi 200 EUR/m2 võrra maha Tartust. Ka Narvas suurenes tehingute arv (332→379), ent tehingute mediaanhind pole alates majanduskriisist enam kui 10 aastat tagasi taastunud: 2019. aasta I poolaastal oli tehingute mediaanhind 376 EUR/m2, mullu oli näitaja 403 EUR/m2.
Maakonnalinnade tehingute arv stabiilne, mediaanhind ja pakkumiste arv tõusuteel
Maakonnalinnade tehingute arvu näitajad on viimased püsinud stabiilsena ning rahvastiku vähenemise ja vananemise tingimustes saabub hüpe meile hoomamatute arengute kaudu. Aeg-ajalt aktiviseerivad turgu uusarendused nagu nt Tamulakodu Võru linnas, ent laias plaanis saab enamasti rääkida paigalseisust. Tehingute mediaanhind on aga valdavalt tõusuteel – nii suurenes 2019. aasta I poolaastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga mediaanhind enam kui 50 EUR/m2 võrra Võrus, Haapsalus, Kuressaares, Paides, Põlvas ja Kärdlas. Tõusule on pöördunud ka pakkumiste arv, mis vahepeal oli languses – ilmselge märk sellest, et ka kehvem kinnisvara võib suure nõudluse tulemusena hea hinnaga vahetada omanikku.
