Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhi Jaanus Lauguse sõnul seisab 130 000 elanikuga Ida-Virumaa areng paljuski selle taga, et spetsialistid ei taha sinna minna kuna piirkonnas uuemaid elupindasid pole.
Jaanus Lauguse kinnitusel nendivad ettevõtjad aastaid, et Ida-Virumaale on raske meelitada kvalifitseeritud tööjõudu, sest elamufond on vananenud või päris remontimata ning nooremad inimesed ei näe ennast hruštšovkas elamas. „Paljudesse Ida-Viru asulatesse ja isegi linnadesse pole kogu iseseisvusaja jooksul ühtegi uut korterit ehitatud, sest tavaline kinnisvaraturg siin ei toimi. Ilma riigi või omavalitsuse sekkumiseta jääbki elu Ida-Virumaal vinduma, mis on ka julgeolekuküsimus – kas segregatsioon süveneb või on edasine areng ühtlasem,“ ütles Laugus.
„Kui neljarealine tee jõudis Rakvereni, siis läks seal kohe nii ettevõtlus kui elamuarendus käima. Praegu on tagumine aeg neljarealisega edasi liikuda ning rajada ka Ida-Virumaale uusi üürimaju, kuhu haritud spetsialistid saaks kolida. See ergutab omakorda kultuuri-, majandus- ja muid eluvaldkondi. Niimoodi on lõpuks võimalik laiemalt perifeeria kuvandist vabaneda,“ ütles Laugus.
„Praegu on aga väljavaade ebaselge. Narva linna pole sel sajandil uusi kortereid ehitatud. Kahjuks loobus linn hiljuti ka üheainsa üürimaja rajamisest ja ehitab selle asemel saunakeskuse ning üritatakse leida raha kohaliku kiriku renoveerimiseks. 2026. aastaks peaks Jõhvi ja Kohtla-Järve piirile kerkima kaks üürimaja, aga see on 130 000 elanikuga maakonna jaoks väga vähe, sest rohkem ei paista kuskile midagi suuremat tulevat,“ lisas Laugus.
„Mingis mõttes on Ida-Virumaal nokk lahti, saba kinni olukord. Normaalne kinnisvaraturg ei toimi –hästitasuvaid töökohti on vähe, sest pole kuskil elada ja vastupidi. Praegu ettevõtjad seal uusi kortereid müügiks või üüriks ehitada ei julge ning vana ja väsinud kinnisvara on ikkagi kordades odavam. Novembris oli näiteks Narvas korteri ruutmeetri mediaanhind 551 eurot ja sellega on raske konkureerida,“ sõnas Laugus.
„Ida-Virumaale on vaja riigi kompleksset lahendust ja visiooni – mis saab piirkonnast edasi. Praegu pole selgust, mis tööstused ja töökohad jäävad ning päris kergekäeliselt pannakse seisma ka uued investeeringud – näiteks õlitehas. Rohepöörde visioonid on paberil ilusad, aga lisaks oleks vaja praktilist lähenemist – mis täna ja homme inimestest päriselt saama hakkab,“ lisas Laugus.
