Majades, kus elab palju inimesi, võib paratamatult tekkida naabrite vahelisi arusaamatusi ja tülisid. Kuidas aga tegutseda, et leida probleemidele lahendus? See sõltub konkreetsest olukorrast ja probleemi põhjustavast faktorist. Sellest räägib lähemalt Uus Maa jurist Karlis Kolk.
Enamik muredest on seotud müra ja öörahu rikkumisega. Kui naaber on lärmakas, mille tulemusena kostub naabri tekitatud heli kõrvalkorteritesse, siis tuleks välja selgitada, kas heli levik on põhjustatud naabri ebamõistlikult lärmakast tegevusest või on probleem hoopis kehvas heliisolatsioonis.
Näiteks, kui naaber laseb muusikat sellise volüümiga, et see väljub normaalsuse piiridest, siis saab abi politseilt. Korrakaitseseaduse järgi mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Seega on seadusega ette nähtud, et politsei peab sekkuma, kui öörahu rikutakse, võttes selleks appi vajalikud meetmed (sh lärmaja korterisse sisenemine ja müra tekitava vahendi konfiskeerimine).
Samas võib politsei poole pöörduda ka öörahuvälisel ajal, kui lärm, mis tekitatakse ei ole tavapärane olmemüra. Iga väljakutse jääb registrisse ja sarilärmajate korral saab kohaldada vajalikke meetmeid isikuga tegutsemiseks. Samas on soovitatav enne politseisse pöördumist juhtida müra osas tähelepanu naabrile otse, kuivõrd naaber ei pruugi ise aimata, et tekitatud müra teistesse korteritesse levib.
Süüdi võib olla ka kehv ehituskvaliteet
Kui aga tavapärane olmemüra kostub läbi seinte (nt inimeste vaheline vestlus), siis võib probleem olla kehvas heliisolatsioonis. Kui kinnisvara on ostetud hiljuti (viimase 2-3 aasta jooksul), siis võib olla võimalik esitada müüjale kehva heliisolatsiooni osas pretensioon puuduse kõrvaldamiseks.
Kehva heliisolatsiooni probleemi võib ette tulla sagedamini vanades hoonetes, kuid välistatud ei ole ka probleemid uusarendustes, kus heliisolatsiooni osas on inimestel teatud kvaliteedieeldused. Kui müüja keeldub pretensiooni lahendamast, siis on võimalik kasutada ka teisi õiguskaitsevahendeid – nt heliisolatsiooni probleem ise kõrvaldada ja nõuda kahju hüvitamist; nõuda hinna alandamist; äärmisel juhul taganeda lepingust.
Esialgne lahendus tuleks leida omakeskis, kuid kui nõuet siiski ei täideta kohtuväliselt, siis tuleks pöörduda kohtusse, mille otsused on sundtäidetavad. Eeltoodud variandi puhul on mõistlik leida endale õiguseksperdist esindaja, kes saab esmalt hinnata nõude perspektiivikust ja seejärel koostada korrektse nõude.
Lärmakas naaber võib olla varjatud puudus
Kinnisvara müüjatel tuleb arvestada sellega, et lärmakad ja probleemsed naabrid võivad, olenemata sellest, kas probleem on kehvas heliisolatsioonis või lihtsalt pahatahtlikes naabrites, olla varjatud puuduseks, mille eest müüja ostja ees vastutab. Seega on mõistlik müüjal müügilepingus ostjat teavitada sellisest asjaolust, kus naabrite müra kostub müüdava kinnisasja piiridesse.
Kui sellist teavitust ei ole tehtud ja ostja esitab pretensiooni, siis võib esialgu proovida leida lahendust omavahel, kuid kui pooled jäävad eriarvamusele, siis tuleks leida endale jällegi õiguseksperdist esindaja, kes saab hinnata, kas ostja nõue on õigustatud või mitte, misjärel saab ekspert soovitada müüjale järgnevaid samme.
Häiriva üürniku saab välja tõsta
Kui probleemseks naabriks on kinnisasjas tegutsev üürnik, siis on soovitatud pöörduda kinnisasja omaniku poole, et omanik üürnikku korrale kutsuks.
Üürilepinguid reguleeriva seaduse (võlaõigusseaduse) järgi ei tohi üürnik oma tegevusega häirida teisi naabreid. Korduval naabrite häirimisel tekib üürileandjal õigus üürileping üürnikuga lõpetada ja üürnik korterist välja tõsta.
Lärmaja korteri saab sundvõõrandada
Kui aga tegemist on omanikuga, kes korduvalt tekitab naabritele oma tegevusega peavalu ja kahjustab naabrite huvisid, siis on seadusega ette nähtud äärmuslik meede, mille järgi võib korteriomanikult nõuda korteri sundvõõrandamist.
See on aga tõepoolest viimane õlekõrs ja selline nõue on õigustatud üksnes teatud tingimuste täitmisel. Vastava nõude perspektiivikuse hindamisel ja nõude koostamisel on kindlasti vajalik õiguseksperdi igakülgne abi.
Kokkuvõtlikult tuleks probleemide puhul naabritega välja selgitada täpsed asjaolud, et leida sobiv lahendus. Loomulikult on kinnisasjades, kus on naabrid, loomulik, et mõned naabrite toimingutest tulenevad mõjutused jõuavad ka teiste omanike korteritesse ja ei pruugigi olla muud lahendust, kui sellega harjuda või kasutada abivahendeid (nt müra korral kõrvaklappe või -troppe). Samas, kui tegemist ei ole normaalsuse piiridesse jääva häiriva faktoriga (nt alla normi ehituskvaliteet või pahatahtlikud naabrid), siis on olemas proaktiivseid samme, mida on võimalik probleemidega tegelemiseks kasutada.
