Kinnisvaraturg kosus küll juulis pärast loidu juunit, ent olukorras, kus majandus on langenud kümme kvartalit järjest ning kindlustunne majanduskeskkonna vastu on jätkuvalt madal, on keeruline näha kiiret muutust paremuse suunas. Olukorda ei leevenda ka uue valitsuse koalitsioonilepingus lubatud maksutõusud, mis pigem halvendavad inimeste toimetulekut.
Pakkumise kasv nõrga nõudluse juures tähendab müügiperioodide pikenemist ning hinnakorrektsiooni. Kinnisvara on muutunud küll võrdluses sissetulekutega taskukohasemaks, ent paljuski hoitakse kinnisvaraalaseid otsuseid kinni, kuni olukord majanduses pole paranenud. Sellele viitab ka tähtajaliste hoiuste hüppeline kasv, mis juuni lõpu seisuga moodustas residentidest kodumajapidamiste hoiustest 36,1%, samas kui 2023. aasta juunis oli see osakaal 24,1%.
Eesti korteriturg
Korteriomanditega sõlmiti juulis üle kogu Eesti esialgsetel andmetel 1653 ostu-müügitehingut. Seda oli ligi 250 tehingu võrra enam kui juunis, kuid täpselt sama palju kui möödunud aasta juulis. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga on esimese seitsme kuuga sõlmitud 10,1% vähem tehinguid. Mullusega võrreldes on tehingute mediaanhind langenud juba kuuendat kuud järjest; juulis oli mediaanhind 2078 €/m2, mis oli 1,3% mullusega võrreldes võrra madalam. Esimese seitsme kuu tehingute põhjal oli mediaanhind 2033 €/m2, mis oli 4,3% madalam. Tehingute käive on aastaga kukkunud ligi 13%.
Tallinnas sõlmiti seekord ligi 700 tehingut, mis oli tänavuse aasta parim näitaja ning mullusest juulist 8% kõrgem. Uusarendusturu aktiivsus on aga viimase kahe kuuga pigem langenud – kui veel aprillis ja mais oli näha, et avalike pakkumiste andmete põhjal hakkabki müük olema üle 90, siis juunis müüdi 70 korterit ja juulis 77 korterit. Järelturu aktiivsuse kasv koos mediaanhinna langusega (juulis 2751 €/m2, aastataguse ajaga võrreldes -5%) viitabki sellele, et uue kodu ostjad on aktiivsemad peamiselt odavamate korterite segmentides ning tehinguni jõudmiseks peavad müüjad ostjaturul hindu langetama. Erandiks on nõutud asukohas paiknevad korterid või mingi erilise omadusega silmapaistvad korterid, mille pakkumine on tavapäraselt väike.
Tallinnaga võrreldes on Tartu seis veidi parem, kuna aasta esimese seitsme kuuga on tehingute arv langenud 11% ja tehingute käive 13% (Tallinnas vastavalt 14% ja 18%). Juulis sõlmiti 154 ostu-müügitehingut, mida oli umbes sama palju nagu aprillis ja mais, ent 50 tehingu võrra enam kui juunis. Tehingute mediaanhind oli 2373 €/m2 ning sarnaselt tehingute arvule oli ka see näitaja mulluse juuliga sarnane. Kui Tallinna uusarendusturu laojääk müüakse praeguse müügitempo juures enam kui 2 aastaga, siis Tartus realiseeritakse laojääk aastaga. Samas on mõlemal turul aasta algusest tulnud uusi pakkumisi rohkem peale, kui kortereid on müüdud. Seega on laojääk kasvanud ning arendajate optimism pole ennast seni õigustanud.
Pärnu turg on aasta alguse madalseisust üle saanud ning aktiivsuski on veidi kasvanud. Juulis sõlmiti 58 tehingut, mida oli sama palju kui juunis ning 14 võrra enam kui möödunud aasta samal ajal. Siiski on tehingute arv langenud aastases võrdluses koguni 28%. Uusarendusturu kokkukuivamine on viinud mediaanhinna aasta esimese seitsme kuu võrdluses 10% langusesse, ehkki juulis oli tehingute mediaanhind küll 11% võrra kõrgem kui mullu samal ajal. Pakkumiste arv on Pärnus aastaga suurenenud koguni 46%, mille üheks võimalikuks põhjuseks on oma teise kodu müük.
Ühest küljest joondub Narva turg sarnaselt teiste suuremate linnade turgudele ehk me saame ka siin rääkida pakkumise arvu kasvust, müügiperioodide pikenemisest, tehingute ja hinnalangusest. Kuna aga Narva tehingute statistikas pole veel kajastunud ühtegi uusarendustehingut, on turu kõikumine palju väiksem. Seetõttu ongi tehingute arv aasta esimese seitsme kuuga langenud vaid 3% ning tehingute mediaanhind 3,2%. Juulis sõlmiti 60 tehingut ning tehingute mediaanhind oli 490 €/m2. Mõlemad näitajad on tänast aastat arvestades keskmisest veidi allpool.
