Kui mullu taheti kuumade ilmade ja tehingute arvu languse vahele tõmmata võrdusmärki, siis tänavune juuli kummutas need seosed. Hoolimata puhkustest ja aasta soojemast kuust sõlmiti Maa-ametiandmetel kogu Eestis 1927 korteriomandi ostu-müügitehingut, mida oli enam kui saja võrra rohkem kui juunis, jäädes samale tasemele kevadkuiste näitajatega.
Taoline lainetus, kus kevad ja hilissügis kipuvad aasta kõige aktiivsemad tehinguperioodid olema ning aasta algus ja suvi on vastukaaluks vähemaktiivsemad, on muutunud trendiks. Tallinna andmed näitavad üsna selgelt, et ehitustööd valmivad peamiselt kevadel ja sügisel ning hiliskevadel ja suvel on uute ehitustööde alustamise kõrgperiood.
Eesti korteriturg
Tänavune aasta on esimese seitsme kuu põhjal olnud aktiivsem kui eelmise aasta sama periood: sel aastal on sõlmitud 13 087 korteritehingut, 2018 sõlmiti 12 918 tehingut. Tehingute arv on võrreldes mullusega kõige enam suurenenud Ida-Virumaal (+82 tehingut) ja Pärnumaal (+61 tehingut), samas vähenes näitaja seitsmes maakonnas, kõige enam Järvamaal (-22 tehingut) ja Harjumaal (-18 tehingut). Enim vähenes tehingute arv Tallinnas (-167 tehingut), mille taga oli vähenenud pakkumine uusarendustes.
Korteriturg juulis
Juulis oli korteritehingute mediaanhind Eestis 1413 EUR/m2, aasta esimese seitsme kuu võrdluses on mediaanhind suurenenud praktiliselt igas maakonnas. Tehingute mediaanhind kasvab endiselt ning olukorras, kus palgakasvu prognoos on endiselt kõrge, on keeruline uskuda, et see näitaja peaks vähenema. Kinnisvaraturul mõjutab hinnakasvu ka sentiment, mida mõjutab eelkõige Tallinnas toimunu. Kuna Tallinnas on uusarenduste pakkumus võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenenud ligi 400 võrra ning kuna nõudlus on endiselt tugev, on see hinnakasvu kiirendanud, mis avaldab omapoolset mõju järgmise 12 kuu jooksul. Lisaks on Tallinna mahu vähenemise kõrval arendustegevus endiselt optimistlik, seda aga keskustest kaugemal, kus hinnatase on madalam. Sel ja järgmisel aastal valmivad uued korterelamud Kuressaares, Rakveres, Viljandis ja Võrus, mis kindlasti mõjutavad positiivselt statistikat. Seega on vägagi tõenäoline, et mediaanhind võib ajutiselt kiireneda, enne kui ta uuesti aeglustub.
Tallinna korteriturg
Eelnevalt oli juba juttu Tallinna pakkumise mahu vähenemisest ning sellest, et see on tehingute arvule avaldanud negatiivset mõju. Eelmise aasta seitsme kuu ligi 170 võrra suurem tehingute arv peegeldabki neid trende, et uute korterite pakkumise maht on viimase 12 kuu jooksul ligi 400 võrra vähenenud. Kuna aga nõudlus on jäänud samaks ning laojäägi realiseerimine on kiirenenud, on eriti äärelinnas, kus laojäägi realiseerimine on tavaliselt kiirem, uusarenduste pakkumishind kasvanud mullusega võrreldes ligi 200 EUR/m2 võrra. Kiire kalkulatsioon näitab, et tehingute mediaanhind, mis Tallinnas oli nii juunis ja juulis üle 1900 EUR/m2, võib kerkida isegi kuni 2100 EUR/m2. Aasta esimese seitsme kuuga sõlmiti Tallinnas 5525 tehingut, tehingute mediaanhind oli 1855 EUR/m2.
Tartu korteriturg
Tartus oli uusarenduste keskmisest suurema mõju tõttu juuli aasta aktiivseim kuu – sõlmiti 186 korteri ostu-müügitehingut, mille mediaanhind oli 1456 EUR/m2. Võrreldes mullusega on tehingute aktiivsus pärast eelmise aasta tugevat tõusu püsinud esimesel seitsmel kuul stabiilsena (-30 tehingut), mediaanhind on suurenenud 72 EUR/m2 võrra (1359→1431 EUR/m2).
Pärnu korteriturg
Pärnus tehingute arv eelmisel aastal teatavasti langes, tänavu on hakanud realiseeruma pikaajalisemad projektid ning aasta esimese seitsme kuuga on sõlmitud rohkem tehinguid kui 2017. aasta samal ajal. Aasta esimese seitsme kuuga sõlmiti Pärnus 545 korteritehingut (+77 võrreldes 2018. aastaga), tehingute mediaanhind oli 1248 EUR/m2 (+54 võrreldes 2018. aastaga).
Narva korteriturg
Narvas on aga tehingute arv jäänud viimased aastad ühte ja samasse auku pidama, tehingute mediaanhind langeb aga endiselt. Esimese seitsme kuuga sõlmiti Narvas 427 korteritehingut (+23 võrreldes 2018. aastaga) ning tehingute mediaanhind oli 382 EUR/m2 (-13 EUR/m2 võrreldes 2018. aastaga).
