Koroonaviiruse puhang on pannud kaubanduskeskused löögi alla. Enamikes Euroopa riikides on need suletud ja ilmselt avatakse alles piirangute lõdvendamise viimases faasis, kui viirus on lõpuks selgelt taandumas ning inimesed võivad taas lähestikku suhelda ja liikuda. On tõenäoline, et praegu toimuvad arengud muudavad ostukeskuste turgu jäädavalt.
Lühikese ajaga on hoogustunud e-kaubandus ja tohutu koormuse on saanud logistikalahendused. Ostame ju enamiku kaupa internetist koos kontaktivaba kohaletoomisega. See on uus trend, mis ilmselt jääb ka edaspidi tarbija harjumustesse ning paljud esmatarbed, näiteks toit, aga ka kodutehnika ja mööbel, tellitakse tulevikus internetist.
Seega võib eeldada et logistikakeskused ja laomajandid saavad üha enam hoogu juurde ning kaubanduskeskuste ostlemise pool väheneb veelgi. Ellu jäävad need keskused, mis muutuvad jõulisemalt ja suunduvad vaba-aja veetmise kontseptsiooni suunas.
Ootame ostutänavaid
Eestis on viimastel nädalatel aina enam põnevust tekitamas trend, kus kaubanduskeskuse pood asendatakse eraldiseisva kauplusega. Ja seda Tallinna parimates piirkondades. On märgata, et kaupmehed soovivad senisest enam vabadust otsustada, kuidas oma poega toimetada ning võimalust ka kriisitingimustes kliente teenindada.
Võimalik, et ka Tallinnas saavad uue jõu ostutänavad, kus kauplejatel kõigil omad poed ja võimalus kinni pidada ohutusreeglitest. Ka linnavalitsusel tasuks kaaluda Viru ja näiteks Harju tänaval parendustöid, mis võimaldaks ka märjal või lumisel ajal puhta ja kuiva jalaga tänavakauplusi külastada. Sarnaselt Stockholmi või Helsinki kesklinna tuiksoontega, kus tänavatel on korralik drenaaž ja elektriküte.
Ühtlasi tundub see hea idee ka tulevasi kommertsarendusi silmas pidades. Järgmise kaubanduskeskuse asemel sobiks linnapilti pigem kaubatänav, kus kuiva jalaga saab mõnusalt, värskes õhus ja ukselt uksele oste sooritada.
