Võrreldes detsembriga suurenes tehingute arv maakondades, mis ei lase end segada uusarendusturu tsüklilisusest. Tehingute arv suurenes kokku viies maakonnas ning langes kokku seitsmes maakonnas, ent üldise tehingute languse taga oli Harju maakond, kus pärast aktiivset detsembrit pöördus turg tavapärasesse rütmi. Enim suurenes tehingute arv traditsiooniliselt maakondades, kus detsember oli loid (Läänemaa, Lääne-Virumaa), lisaks Harjumaale, kus sõlmiti ligi 200 tehingut vähem kui detsembris, tabas suurem langus Pärnumaad (-24 tehingut). Ida-Virumaal sõlmiti 17 tehingut vähem, Tartumaal jäi tehingute arv detsembriga võrreldes samaks.
Andmed: Maa-amet
Mediaanhind oli kõrgeim Harjumaal, ulatudes 1668 EUR/m2-ni, ehkki võrreldes detsembriga toimus väike tagasiminek tehingute struktuurist tingitud muutuste tõttu. Sarnaselt tehingute statistikale suurenes mediaanhind valdavalt nendes maakondades, kus detsembris oli toimunud hinnalangus. Enim suurenes mediaanhind Järva maakonnas, suurenedes üle 100 EUR/m2. Enim langes mediaanhind Lääne- (-230 EUR/m2) ja Viljandimaal (-181 EUR/m2). Suurtest maakondadest suurenes mediaanhind Tartumaal (1351 EUR/m2, +91 EUR/m2), ent vähenes nii Pärnu- (1026 EUR/m2, -52 EUR/m2) kui Ida-Virumaal (164 EUR/m2, -44 EUR/m2). Kokku suurenes mediaanhind kuues maakonnas.
Andmed: Maa-amet
Nii nagu detsembri aktiivsuse taga oli Tallinna linn, tõi rahuliku jaanuari kaasa sama turg. Tallinna turu sedavõrd suur mõju Eesti kinnisvaraturule tuleneb ainuüksi sellest, et Tallinna korteriomanditehingute käive moodustab ca 80% kogu Eesti turu käibest. Jaanuaris sõlmiti Tallinnas 812 tehingut, tehingute mediaanhind oli 1727 EUR/m2. Võrreldes detsembriga vähenes tehingute arv 173 võrra, mediaanhind vähenes 4,4%.
Andmed: Maa-amet
Muutunud huvist uusarenduste segmendis aitab ametlikest andmetest kõige paremini seletada kinnisvaratehingute võõrandajate statistika, ehkki selles kajastuvad lisaks korteriomanditele ka kinnisasjad. Võrreldes detsembriga vähenes juriidiliste isikute poolt võõrandatud kinnisvaraobjektide arv ligi 400 võrra , langedes tavapärasele tasemele. Sellest hoolimata oli uusarendusturg äärmiselt aktiivne, juriidiliste isikute osakaal moodustas võõrandamistehingutest ligi 56%.
Andmed: Maa-amet
Veelgi enam kui linna üldstatistikat, mõjutas uusarendustega sõlmitud asjaõiguslepingute arvu muutus tunduvalt enam Tallinna linnaosade statistikat, kus tehingute arv on veelgi väiksem. 2018. aasta jaanuaris sõlmiti kõige enam tehinguid Lasnamäe linnaosas (231), vähemalt 100 tehingut sõlmiti veel Kesklinnas (146), Mustamäel (135) ja Põhja-Tallinnas (102). Lisaks sõlmiti napilt alla 100 tehingu Haabersti linnaosas. Võrreldes detsembriga suurenes tehingute arv vaid Mustamäel ja Lasnamäel, uusarenduste mõju tõttu vähenes tehingute arv enim Kesklinnas (-78) ja Haabersti (-56) linnaosas.
Uusarenduste mahu vähenemise tõttu suurenes mediaanhind vaid kahes linnaosas, Mustamäel ja Põhja-Tallinnas. Mustamäe ca 7%-lisele hinnatõusule aitas kaasa vastupidine trend – uusarenduste müügi suurenemine. Enim vähenes mediaanhind Haabersti linnaosas (-8,2%), kus juriidiliste isikute poolt võõrandatud objektide arv vähenes võrreldes detsembriga enam kui kaks korda. Ãœle 2000 EUR/m2 oli mediaanhind Kesklinnas (2338 EUR/m2) ja Kristiines (2005 EUR/m2).
Andmed: Maa-amet
Erinevalt Tallinnast oli Tartus jaanuar aktiivne ning uusarenduste turg, mis ehitusmahtude suurenemise läbi hakkab Tartu tehingute mediaanhinda sel aastal kasvatama, mõjutas juba aasta esimesel kuul tugevalt turgu. Jaanuaris sõlmiti Tartus 147 tehingut, mille mediaanhind oli 1481 EUR/m2. Võrreldes detsembriga vähenes tehingute arv vaid kolme võrra, mediaanhind tõusis 11,4%, jõudes kõigi aegade kõrgeimale tasemele.
Andmed: Maa-amet
Anomaalseks tembeldatud Narva korteriturg ei näidanud hoolimata viimaste kuude positiivsetest sündmustest suuremat edasiminekut. Jaanuaris sõlmiti Narvas 44 tehingut, võrreldes detsembriga sõlmiti koguni 22 tehingut vähem. Mediaanhind, mis jaanuaris oli 440 EUR/m2, suurenes võrreldes detsembriga 16,1%, jõudes parima tasemeni pärast 2017. aasta märtsi.
Andmed: Maa-amet
Eelmise aasta kinnisvaraturu suure tagasitulija, Pärnu linna turg oli suvepealinnale omaselt jaanuaris tagasihoidlik, seda taaskord uusarenduste tõttu. Jaanuaris sõlmiti Pärnus 48 tehingut, mis oli väiksem arv pärast 2016. aasta jaanuari. Võrreldes detsembriga vähenes tehingute arv 25 võrra, mediaanhind suurenes 3,6% tõustes kõigi aegade kõrgeimale tasemele.
Andmed: Maa-amet
Ülejäänud omavalitsustest oli taaskord aktiivseim Kohtla-Järve linn, kus sõlmiti 54 tehingut, mis oli 7 võrra vähem kui detsembris. Võrreldes Narva linnaga sõlmitakse Kohtla-Järvel küll rohkem tehinguid, ent nende mediaanhind on tavaliselt vähemalt viis korda madalam. Kohtla-Järvele järgnesid kolm Harjumaa omavalitsust, kus suure osa tehingutest moodustavad uued või uueväärsed korterid. Võrreldes detsembriga suurenes tehingute arv enim Sillamäel, kus detsembris sõlmiti 11 tehingut, jaanuaris aga 22. Sarnaselt Kohtla-Järvele kuuluvad aktiivsemate omavalitsuste hulka ka keskmisest kehvemas seisukorras elamufondiga ning väheatraktiivsed Tapa ja Valga vald. Teistest tunduvalt kõrgem mediaanhind oli kolmes Harjumaa omavalitsuses, mille hinnatase on sarnane Tallinnale.
Andmed: Maa-amet
