Ehkki veebruar tõi kaasa külmemad ilmad, ei seganud see varem kokku lepitud kinnisvaratehingute ostu-müügilepingute sõlmimist. Võrreldes jaanuariga suurenes tehingute arv 19 võrra ning eelmise aasta veebruariga võrreldes 114 võrra ehk teisisõnu jätkus kinnisvaraturu aktiivsus ning samal ajal oli tegemist üle aastate aktiivseima veebruariga. Tehingute mediaanhind võrreldes jaanuariga küll langes (-4,9%), ent võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes mediaanhind 13,6% võrra. Kõrge mediaanhinna ja tehinguaktiivsuse taga on endiselt uusarenduste turg ning etteruttavalt võib öelda, et väliskeskkonna mõju säilides on oodata hinnakasvu ka tänavusel aastal.
Andmed: Maa-amet
Maakondade tasandil muutus tehingute arv protsentuaalselt enim just väikestes maakondades, kus tulenevalt tehingute arvu vähesusest on kuupõhised muutused märkimisväärsed. Suurema tehingute arvuga maakondadest vähenes Harjumaal tehingute arv 41 võrra ning Tartumaal 14 võrra, samas kui Ida-Virumaal suurenes tehingute arv 15 võrra ja Pärnumaal 27 võrra. Tehingute arv suurenes kokku üheksas maakonnas ning langes kokku viies maakonnas.
Mediaanhind suurenes veebruaris kokku kuues maakonnas ning vähenes üheksas maakonnas. Kõrgeim oli mediaanhind Harjumaal, kus see ulatus 1695 EUR/m2-ni, suurenedes veidi võrreldes jaanuariga ning koguni 10,1% võrreldes mulluse veebruariga. Absoluutnumbrites vähenes mediaanhind enim Saaremaal (-231 EUR/m2) ja Läänemaal (-186 EUR/m2), suurenes aga Põlva- (267 EUR/m2) ja Viljandimaal (195 EUR/m2). Sarnaselt tehingute statistikale suurenes mediaanhind enim valdavalt nendes maakondades, kus kuu varem oli toimunud hinnalangus ja vastupidi. Suurematest maakondadest suurenes mediaanhind ainsana Ida-Virumaal, tõustes aastase perioodi kõrgeimale tasemele (236 EUR/m2).
Andmed: Maa-amet
Veebruar tõi Tallinnas kaasa küll tehingute arvu languse 34 võrra, ent tänu tehingute muutustele linnaosades, kus tehingute arv langes peamiselt linnaosades, kus on mediaanhind madalamal ja vastupidi, suurenes tehingute mediaanhind 2,7% võrra ulatudes 1774 EUR/m2-ni. Võrreldes eelmise aasta veebruariga suurenes mediaanhind koguni 11,6%. Seega on aasta esimese kahe kuuga sõlmitud võrreldes mullusega juba 151 tehingut rohkem ning tehingute mediaanhind on suurenenud 7,9%.
Andmed: Maa-amet
Muutunud huvist uusarenduste segmendis aitab ametlikest andmetest kõige paremini seletada kinnisvaratehingute võõrandajate statistika, ehkki selles kajastuvad lisaks korteriomanditele ka kinnisasjad. Võrreldes jaanuariga vähenes juriidiliste isikute poolt võõrandatud kinnisvaraobjektide arv 42 võrra, ent turg on jätkuvalt aktiivne, kuna aastataguse ajaga võrreldes on juriidilised isikud võõrandanud juba 78 objekti enam, samuti moodustas nende osakaal võõrandamistehingutest kolmandat kuud järjest üle 50%.
Andmed: Maa-amet
Väiksemal turul paistavad muutused tehingute struktuuris enam silma. Kuna võrreldes jaanuariga suurenes juriidiliste isikute müük enim Kesklinnas ja Kristiines ning vähenes enim Lasnamäel ja Mustamäel, siis langes või suurenes müük peamiselt samadel põhjustel terves linnaosas. Võrreldes jaanuariga vähenes Lasnamäel tehingute arv 57 võrra ja Mustamäel 25 võrra, samas kui Kesklinnas suurenes tehingute arv 31 võrra ning Kristiines 28 võrra.
Ehkki tehingute mediaanhind linnas tervikuna suurenes, kasvas mediaanhind vaid kolmes linnaosas: Haaberstis (6,3%), Kristiines (3,3%) ja Nõmmel (0,9%). Kõiki neid linnaosasid iseloomustab juriidiliste isikute poolt võõrandatud objektide hulga suurenemine võrreldes jaanuariga. Enim vähenes mediaanhind Pirita linnaosas (-10%) ja Mustamäe linnaosas (-9,7%), seejuures vähenes Mustamäel juriidiliste isikute poolt müüdud objektide arv enam kui kaks korda. Sarnaselt jaanuarile ületas mediaanhind 2000 EUR/m2 piiri Kesklinnas (2302 EUR/m2) ja Kristiines (2071 EUR/m2).
Andmed: Maa-amet
Külmapühad, lühem kuu ning mahult väiksem uusarendusturg mõjutasid veebruaris negatiivselt Tartu kinnisvaraturgu. Võrreldes jaanuariga vähenes tehingute arv 32 võrra ning 115 sõlmitud ostu-müügitehingut oli väikseim arv pärast 2015. aasta detsembrit. Mediaanhind langes võrreldes jaanuariga samuti märgatavalt (-8,8%), ent võrreldes eelmise aasta veebruariga suurenes mediaanhind koguni 11,7%, ulatudes 1351 EUR/m2-ni.
Andmed: Maa-amet
Narva korteriturule oleme käesolevaks aastaks prognoosinud mediaanhinna kasvu ning esimese kahe kuu põhjal võib täheldada väikest hinnatõusu. Veebruaris vähenes mediaanhind võrreldes jaanuariga 36 EUR/m2 võrra, ent võrreldes aastataguse ajaga oli mediaanhind aasta esimesel kahel kuul kõrgem. Veebruaris sõlmiti Narvas 64 tehingut, võrreldes jaanuariga suurenes tehingute arv 20 võrra, ent nii jaanuaris kui veebruaris sõlmiti vähem tehinguid kui mullu.
Andmed: Maa-amet
Pärnu turul on aasta algus tehingute aktiivsuselt olnud suvepealinnale iseloomulikult loid – tavapäraselt sõlmitakse tippkuudel isegi kuni kaks korda rohkem tehinguid võrreldes aasta esimeste kuudega. Veebruaris sõlmiti Pärnus 60 tehingut, jaanuariga võrreldes sõlmiti 12 tehingut rohkem, ent kahe kuuga on võrreldes mullusega sõlmitud 10 tehingut vähem. Mediaanhind vähenes võrreldes jaanuariga 10,6%, jäädes 1148 EUR/m2 juurde.
Andmed: Maa-amet
Ehkki ülejäänud omavalitsustest sõlmiti kõige enam tehinguid taaskord Kohtla-Järve linnas (48 tehingut), on aktiivne uusarendusturg toonud mitmed Harjumaa omavalitsused Kohtla-Järve vahetusse lähedusse. Nii ka veebruaris, kus Kohtla-Järve kõrval oli aktiivseim 38 tehinguga Rae vald. Suurimaks tõusjaks oli veebruaris Tartu vald, kus tänu uusarenduse asjaõigustehingutele suurenes jõudsalt nii tehingute arv kui ka mediaanhind. Teiste omavalitsuste puhul jäid mediaanhind sarnaseks aasta esimese kuu omaga.
Andmed: Maa-amet
