Aprill oli tehingute arvu poolest sarnane märtsile, ent muutuste tõttu tehingute struktuuris oli mediaanhind viimase poole aasta madalaim. Jürikuul sõlmiti 1817 tehingut, mida oli 19 võrra vähem kui märtsis. Tehingute mediaanhind oli kallimate piirkondade osakaalu vähenemise tõttu 3,8% madalam (1285 EUR/m2). Võrreldes eelmise aasta esimese nelja kuuga on tehingute arv suurenenud 0,4%, tehingute mediaanhind aga 11%.
Tehingute arvu kasv on aeglustunud peamiselt suure pakkumis- ja tehinguhinna erinevuse tõttu väljaspool suuremaid asulaid, millega on tugevalt seotud ka avalike pakkumiste vähenemine. Lisaks on tehingute arvu kasvu pidurdanud rahvaarvu langus, uusarenduste vähesus ning tugev surve väljaspool korteriturgu. Seetõttu on mitmed ettevõtlikumad inimesed eelistanud maapiirkondades korteri ostmise asemel kas oma praegust korterit remontida või soetada hoopiski hoonestatud või hoonestamata elamumaa krunt üksikelamus elamise eesmärgil. Väljaspool asustustihedamaid maakondi moodustas hoonestatud elamumaa kruntide tehingute koguväärtus 38%, sealjuures ei kajastu statistikas hoonestamata elamumaa tehingud ja omatarbeks ehitamine.
Nii tehingute arvu kui ka mediaanhinna puhul on turu sentimenti peamiselt mõjutanud Harjumaa, mille suur osakaal korteritehingute koguväärtusest on viimase viie aasta jooksul jätkanud kasvamist (76,6%→78,6%). Harjumaal sõlmiti aasta esimese nelja kuuga 45 tehingut rohkem kui mullu sama ajaga, tehingute mediaanhind kasvas 7,5%. Teistest suurematest maakondadest jätkas kasvamist Tartumaa, kus tehingute arv suurenes 29 võrra, mediaanhind uusarenduste osakaalu suurenemise tõttu koguni 10,6%. Pärnumaal suurenes mediaanhind 13,2%, samas kui tehingute arv vähenes 15 võrra. Ülejäänud maakondades on tehingute vähesuse tõttu olnud muutused veelgi ilmekamad: nii sõlmiti Lääne-Virumaal ja Järvamaal aasta esimese nelja kuuga üle 20 tehingu rohkem, Läänemaal aga 19 tehingut vähem. Tehingute mediaanhind vähenes Hiiu- ja Raplamaal enam kui neljandiku võrra, Jõgevamaal suurenes koguni 31,2%.
Andmed: Maa-amet
Sarnaselt ülejäänud Eestile sõlmiti Tallinnas aprillikuu jooksul vähem tehinguid kui märtsis. 781 sõlmitud tehingut tähendas siiski seda, et võrdluses eelmise aasta esimese nelja kuuga on 2018. aastal sõlmitud 73 tehingut rohkem (+2,3%), mediaanhind on peamiselt hinnakasvu ning jätkuvalt suure uusarenduste mahu tulemusel suurenenud 6,8% (1627→1738 EUR/m2).
Võrreldes eelmise aasta esimese nelja kuuga vähenes tehingute arv enim Kesklinnas ja Põhja-Tallinnas (vastavalt 40 ja 65 tehingut vähem), mis on ühest küljest põhjustatud asjaõigustehingute jaotusest, ent teiselt poolt on osa pikemast trendist, mis on viinud üha suurema osa uusarendustest ja seega ka tarbijatest äärelinna. Nii suurenes Lasnamäel tehingute arv 64 võrra ja Mustamäel 55 võrra. Mediaanhinna kasv on olnud igal pool ühtlaselt kiire, enam on silma paistnud Haabersti ja Kristiine, kus uusarenduste mahu kasvu tõttu kasvas mediaanhind võrreldes möödunud aastaga 12,5% ja 11,7%. Kõrgeim oli mediaanhind Kesklinnas (2349 EUR/m2), millele järgnesid Kristiine (2003 EUR/m2) ja Põhja-Tallinn (1855 EUR/m2).
Tallinna turu jätkusuutlikkust toetab rahvaarvu stabiilne kasv: viimase viie aasta jooksul on rahvaarv Tallinnas suurenenud enam kui 24 000 võrra ehk 5,7%, ületades 1. mail 450 000 piiri. Elanike arv suurenes kõigis linnaosades, enim Kesklinna linnaosas – koguni 18,2%.
Andmed: Maa-amet
Pärast aktiivset märtsi oli ennustatav, et aprillis toimub Tartus, kus uusarenduste osakaal on tunduvalt väiksem kui Tallinnas, tagasiminek nii tehingute kui ka mediaanhinna osas. Aprillis sõlmitigi Tartus 46 tehingut vähem kui märtsis ning mediaanhind vähenes 2,4%. Võrreldes eelmise aasta esimese kolmandikuga on turg siiski tõusuteel – tehingute arv suurenes enam kui 60 võrra, mediaanhind ligi 11% (1221→1324 EUR/m2).
Veelgi väiksemas Pärnus on turg taastunud viimastel aastatel küllaltki hästi, tekitades nõudlust uue kinnisvara vastu. Ostujõud on uute korterite arendamist toetanud ning nii on Pärnu turg jätkanud stabiilset arengut – tehingute arv on püsinud möödunud aasta esimese kolmandikuga samal tasemel, mediaanhind on kasvanud kiirelt, suurenedes võrreldes möödunud aastaga 18,2% (1023→1209 EUR/m2).
Erinevalt Tartust ja Pärnust võtab Narvas kinnisvaraturu taastumine kauem aega. Võrreldes möödunud aasta esimese nelja kuuga moodustas tänavusel aastal kinnisvaratehingute koguväärtus 88% mullusest. Tehingute arv on endiselt madalseisus, samas kui mediaanhind on püsinud mullusega samal tasemel.
Andmed: Maa-amet
Aprillis võtame vaatluse alla Eesti väikelinnad, kus sarnaselt suurematele linnadele, on märgata olulisi erinevusi turu taastumise osas. Kõige positiivsemad on arengud olnud Rakvere ja Viljandi puhul, kus tehingute arv on püsinud viimase kolme aasta jooksul ühtlasena. Sellele on kaasa aidanud töötajate tunduvalt väiksem vähenemine võrreldes teiste linnadega. Rakveres ja Viljandis on viimase viie aasta jooksul palgatöötajate arv vähenenud vähem kui 2% võrra, samas kui Kuressaares on töötajate arv vähenenud 3,8% ning Haapsalus, mis pole PKC tehase sulgemisest taastunud, on kadunud 10,5% töötajatest. Seetõttu on lisaks Võrule, kus töötus on ajalooliselt olnud Eesti keskmisest kõrgem, võrreldes Rakvere või Viljandiga, ka Haapsalus enam kui protsendipunkti võrra kõrgem töötus. Töökäte mõju on tehingute arvule ilmne: Haapsalus vähenes tehingute arv võrreldes möödunud aasta esimese nelja kuuga 16 võrra ning Kuressaares 21 võrra.
Maakonnalinnades on nõudlus uue eluaseme vastu püsinud tugevana, ent avalike pakkumiste arvu vähenemine on tugevdanud survet hinnatõusule. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli hinnakasv tugev igal pool, Haapsalus, Rakveres ja Viljandis suurenes mediaanhind rohkem kui 20%, Kuressaares 17,2% ja Võrus 14,5%. Taolised arengud on kasvatanud huvi uusarenduste vastu, mille mahud on täna veel küllaltki madalad.
Andmed: Maa-amet
