Kõrvutades aprilli kinnisvarastatistikat maikuu omaga, saab taaskord väita, et erand kinnitab reeglit või kui kasutada kohasemat statistikamõistet, siis toimus regressioon keskmise suunas. See tähendab seda, et tõusval turul oli aprilli suur langus nii erandlik, et oli äärmiselt ebatõenäoline, et samasugused tendents oleks kordunud ka maikuus. Ei kordunudki. Mais sõlmiti Eestis üle 300 tehingu rohkem ning võrreldes eelmise aasta maiga suurenes tehingute arv 134 võrra ehk 7,4%. Mediaanhind kasvas võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,7%.
Andmed: Maa-amet
1952 ostu-müügitehingust sõlmiti Harjumaal 1054 tehingut ehk 54% tehingute koguarvust. Uusarendusturu mõningane tagasiminek võrreldes märtsiga mõjutab kõige enam maakondi, kus on uusarenduste osakaal suurim – märtsis oli Harjumaa osakaal 57,8%. Harjumaa tehingutest omakorda 853 ehk 80,9% sõlmiti Tallinnas ning võrreldes eelmise aprilliga suurenes tehingute arv 64 võrra ehk 16%, mediaanhind kasvas tehingute struktuuri ning ka üldisema hinnakasvu toel 4,7% (1456→1525 EUR/m2).
Tehingute arvu poolest järgnesid Harjumaale suuremad maakonnad ehk 217 tehinguga Tartumaa, 211 tehinguga Ida-Virumaa ja 114 tehinguga Pärnumaa. Võrreldes aprilliga vähenes tehingute arv vaid kolmes maakonnas: Viljandimaal, Jõgevamaal ja Võrumaal. Suurtest maakondadest sõlmiti Tartumaal 37 tehingut rohkem, Ida-Virumaal 22 ja Pärnumaal 13. Väikestest maakondadest kasvatas tehingute arvu enim Lääne-Virumaa, kus aprilli 50 tehingu asemel sõlmiti mais 66 tehingut.
Mediaanhinna poolest järgnesid Harjumaale Tartumaa (1163 EUR/m2) ja Pärnumaa (942 EUR/m2). Suurtest maakondadest suurenes mediaanhind vaid Pärnumaal (3%), Tartumaal vähenes mediaanhind 4,5% ja Ida-Virumaal 18,2%. Kokku vähenes mediaanhind viies maakonnas, väike tehingute arv ning sellest tulenev üksiktehingute suur mõju avaldus mais kõige ilmekamalt Lääne-Virumaal, kus mediaanhind tõusis mais märtsi tasemel, ent võrreldes aprilliga kasvas mediaanhind 64,7%. Põlvamaal vähenes tehingute mediaanhind 54,6% jõudes käesoleva aasta madalaimale tasemele.
Andmed: Maa-amet
Sarnaselt enamikele piirkondadele taastus maikuus ka Tallinna turg, kus võrreldes aprilliga sõlmiti 148 tehingut rohkem. Mediaanhind suurenes võrreldes aprilliga võrreldes 1,1% ulatudes 1616 EUR/m2-ni, mis on enam-vähem senise aasta keskmine tase. Seega sel aastal asjaõiguse tulemusena omanikku vahetanud uusarenduste mõju võrreldes eelmise aastaga olnud ca +100 EUR/m2.
Andmed: Maa-amet
Uusarendusturu taastumine kajastus kõige silmnähtavamalt kinnisvara võõrandajate statistikas. Kui aprillis müüsid juriidilised isikud 45,1% kõikidest omanikku vahetanud kinnisvaraobjektidest, siis mais oli selle grupi osakaal 49,7%, mis oli kõrgem vaadeldava perioodi keskmisest (41,3%). Kokkuvõttes oli mais juriidiliste isikute osakaal müügitehingutes 49,7%, Eesti kodanikest eraisikute osakaal oli 40,1%, välismaalaste osakaal 8,1% ning ülejäänud osapoolte osakaal 1,8%.
Andmed: Maa-amet
Uusarendused, mille osakaal laiemas plaanis kasvab pidevalt, mõjutavad tehingute arvu silmnähtavalt ka linnaositi. 2017. aasta mais sõlmiti kõige enam tehinguid Lasnamäe linnaosas (194), millele järgnesid Kesklinn (173), Põhja-Tallinn (157) ja Mustamäe (112). Võrreldes anomaalse aprilliga kasvas tehingute arv kõige enam nendes linnaosades, kus ta aprillis kõige enam langenud oli: Kesklinnas sõlmiti 41, Põhja-Tallinnas 41 ja Lasnamäel 34 tehingut rohkem. Ainsana vähenes tehingute arv Pirital, seda küll vaid kahe tehingu võrra.
Suurte tehingute muutuste taga oli, kui võõrandajate statistikale pilk peale heita, juriidiliste isikute tehingud Põhja-Tallinnas, kes võrreldes aprilliga müüsid 52 võrra rohkem rakinnisvaraobjekte ning Haaberstis, kus sama grupp müüs 27 võrra enam kinnisvaraobjekte. Enim langesid tehingute arv eraisikute grupis, kes võrreldes aprilliga müüsid Kristiines ja Nõmmel 23 kinnisvaraobjekti vähem.
Mediaanhind oli taas kõrgeim Kesklinnas (2006 EUR/m2), ehkki võrreldes aprilliga seal mediaanhind vähenes 5,9% võrra. Kesklinnale järgnesid Kesklinna tagahooviks muutunud Kristiine (1876 EUR/m2, +3,2%) ja Nõmme (1817 EUR/m2, +13,6%). Võrreldes eelmise kuuga suurenes mediaanhind viies linnaosas, enim Nõmme linnaosas (+13,6%), tehingute mediaanhind vähenes aga Kesklinnas, Lasnamäel ja Mustamäel ehk kolmes kõige rahvarohkemas linnaosas, vastavalt 5,9%, 7,9% ja 4,6%.
Andmed: Maa-amet
Aprilliga võrreldes loksus tehingute arv paika ka teistes piirkondades, sealhulgas Tartus. Kokku sõlmiti Tartus korteriomanditega 144 ostu-müügitehingut, mis tegid mediaanhinnaks 1191 EUR/m2. Võrreldes aprilliga suurenes tehingute arv 27 võrra, jõudes käesoleva aasta kõrgeima tasemeni. Mediaanhind aga vähenes võrreldes aprilliga 6,6%, ehkki nii tehingute kui ka juriidiliste isikute müügitehingute arv suurenes. Aastataguse perioodiga võrreldes kasvas mediaanhind 2,9%.
Andmed: Maa-amet
Aprilli tõus vaheldus mais tehingute langusega – lehekuul sõlmiti Narvas 57 tehingut, võrreldes aprilliga vähenes tehingute arv 18 võrra jõudes käesoleva aasta madalaima tasemeni. Aasta madalaima tasemeni vähenes ka mediaanhind – 6,6% langus viis mediaanhinna 369 EUR/m2-ni, millest alates 2016. aastast on kehvemat resultaati näidanud vaid üks kuu. Narva linna kinnisvaraturg on veel endiselt kriisis, ehkki tervikuna on olukord optimistlikum kui aasta tagasi, kuna tehingute arv on siiski vaikselt suurenenud.
Andmed: Maa-amet
Võrreldes Narvaga on Pärnu kinnisvaraturg kriisi seljataha jätnud ning tõusnud Tallinna ja Tartu järel suuruselt kolmandaks linnaks tehingute arvu põhjal. Viimaste aastate trendide põhjal sõlmiti Pärnus veidi üle keskmise enam tehinguid ehk 74 tehingut, võrreldes aprilliga suurenes tehingute arv 16 võrra. Mediaanhind kasvas Pärnus viimase viie aasta kõrgeima tasemeni ehk 114 EUR/m2-ni. Võrreldes aprilliga suurenes mediaanhind 4,9%, ehkki väikesel turul on jällegi ebatõenäoline, et see trend jätkub sama võimsalt ka juunis.
Andmed: Maa-amet
Väljaspool nelja suuremat linna sõlmiti aprillis vähemalt 20 korteriomandi ostu-müügitehingut seitsmes omavalitsuses. Ennustatavalt oli aktiivseim äärmiselt vähe hinnatud Kohtla-Järve linn, kus sõlmiti 86 tehingut, ent mediaanhind oli vaid 80 EUR/m2. Võrreldes aprilliga sõlmiti Kohtla-Järvel 27 tehingut rohkem, jäädes alla vaid Tallinnale ja Tartule.
Vähemalt 20 tehingut sõlmiti ka kolmes Harjumaa omavalitsuses, kes sarnase tähiseni jõudsid ka möödunud kuul. Rae vallas sõlmiti 29 tehingut, Viimsi vallas 28 ja Maardu linnas 24 tehingut. Kui Rae ja Viimsi valla turg on suuresti uusarendusturg, millele viitab ka Tallinnaga sarnane hinnatase, siis Maardu linnas on viimastel aastatel toimunud tugev tõus järelturu hindades ning hea asukoha tõttu on linna mediaanhind lähenenud 1000 EUR/m2-le.
20 tehingu tähiseni jõudsid ka Valga linn, Jõhvi vald ja Kuressaare linn, kus eelmisel kuul sõlmiti tunduvalt vähem tehinguid. Odava kinnisvara tõttu, kus üüriturg sisuliselt puudub, sõlmiti Valgas 30 tehingut ning võrreldes aprilliga suurenes tehingute arv koguni 14 võrra.
Andmed: Maa-amet
