Tavapärasest soojemal, päikselisemal ja kuivemal mail ei olnud siiski niipalju võimu, et varem kokkulepitud tehingud tagasi pöörata. Paljuski tänu Harjumaa uusarendustele sõlmiti kolmandat korda viimase viie aasta jooksul üle 2000 tehingu (enam kui 200 tehingut rohkem kui aprillis). Uusarenduste tavapärasest kõrgem osakaal kergitas mediaanhinda võrreldes eelmise kuuga ligi 9% ning tulemuseks oli 1399 EUR/m2, mis jäi alla vaid eelmise aasta detsembrile ja käesoleva aasta jaanuarile.
Uusarenduste osakaalu kasvades on Eesti turg muutunud üha rohkem Harjumaa nägu, kus võrreldes eelmise aasta viie kuuga suurenes tehingute arv 4,2% võrra ja mediaanhind 8% võrra. Suurematest maakondadest on tehingute arv suurenenud veel Tartumaal (+4,9%), samas kui Ida-Virumaa endiselt kiratseb (-8,3%) ning Pärnumaal on turu langust enim mõjutanud uusarenduste jaotuse muutus. Ida-Virumaa oli suurtest maakondadest ka ainus, kus mediaanhind langes (-2,9%), Pärnumaal ja Tartumaal suurenesid hinnad enam kui 10%.
Väiksemate maakondade puhul on igasugune muutus alati rohkem seotud tehingute struktuuriga – Põlvamaal suurenes tehingute arv seetõttu enam kui veerandi võrra, samas kui Valgamaal oli sama suur langus. Mediaanhinna puhul oli amplituud praktiliselt sama suur, mida võimendas ka näitajate madal väärtus: Viljandimaal langes mediaanhind enam kui kolmandiku võrra, mis peamiselt oli tingitud Viljandi linna osakaalu vähenemisest (linnasiseselt suurenes tehingute mediaanhind enam kui 17%), Jõgevamaal suurenes mediaanhind ligi kolmandiku võrra, ehkki absoluutarvudes suurenes mediaanhind vaid 53 EUR/m2 võrra.
Andmed: Maa-amet
Nii tehingute statistika kui ka ostuaktiivsus näitavad seda, et Tallinn on üsna hästi kohanenud suurema ehitusmahu ja hinnatõusuga. Mais sõlmiti 956 tehingut, mille mediaanhinnaks kujunes 1743 EUR/ m2 – võrreldes tavapärase aprilliga sõlmiti mais 75 tehingut rohkem ning mediaanhind suurenes 1,4%, mis omakorda tähendab seda, et tehingute mahu kasvades jäi uusarenduste osakaal samaks. Võrreldes aprilliga suurenes uusarenduste osakaal enim Haaberstis, Kesklinnas, Lasnamäel ja Mustamäel ning enim kasvas mediaanhind just Haaberstis ja Mustamäel, tehingute arv aga Kesklinnas, Lasnamäel ja Mustamäel. Kõrgeim oli mediaanhind Kesklinnas (2355 EUR/m2), samas kui Kristiines oli tehingute mediaanhind väikeste ja kehvas seisukorras korterite suure osakaalu ning uusarenduste väikse osakaalu tõttu praktiliselt Tallinna üks madalamaid.
Esimese viie kuu võrdluses on tehingute arv suurenenud 4,8%, mediaanhind 6,9%. Eriti mediaanhinna tõus on olnud laiapõhjaline, väikseim oli see Nõmme linnaosas (1,6%) ning suurim Haaberstis (11,9%), samas kui enamike linnaosade puhul jäi kasv 7% ja 10% vahele. Tehingute arvu muutus peegeldab üsna hästi muutunud turuolukorda – uusarendusturu jämedam ots on nihkunud äärelinna ning Kesklinna ja Põhja-Tallinna osakaal on vähenenud. Nii on Lasnamäel ja Mustamäel tehingute arv möödunud aasta viie kuuga võrreldes suurenenud enam kui 100 võrra, samas kui Põhja-Tallinnas on tehingute arv vähenenud 73 võrra ning Kesklinnas 20 võrra.
Andmed: Maa-amet
Tartus on tänavune aasta võrreldes eelmise aastaga alanud tunduvalt hoogsamalt – mitmete uusarenduste valmimine on suurendanud uusarenduste osakaalu ning kergitanud arvnäitajaid. Mai oli 181 tehinguga viimaste aastate üks aktiivsemaid, samas kui mediaanhind jäi aprilliga samale tasemele. Aasta esimese viie kuu võrdluses on Tartu ülejäänud Eesti suurematest linnadest ka ainus, kus tehingute arv suurenes (635→738), uusarenduste toel on jõuliselt suurenenud ka tehingute mediaanhind (10,6%, 1218→1347 EUR/m2).
Pärnus oli mai mõõdukalt aktiivne, jäädes nii tehingute arvu kui ka mediaanhinna poolest aprillile veidi alla. Stabiilsus ilmestab ka aasta esimest viite kuud, tehingute arv on möödunud aastaga praktiliselt sarnane, turu sentiment on aga mõõdukalt optimistlik ning mediaanhind suurenes möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 13,9% (1058→1205 EUR/m2).
Tartu ja Pärnu kõrval on Narva kinnisvaraturg endiselt madalseisus: ehkki mediaanhind võrreldes aprilliga veidi suurenes, sõlmiti vaid 30 tehingut, mis oli madalaim number pärast 2013. aasta juunit. Hoolimata mediaanhinna väikesest kasvust, sõlmiti aasta esimesel viiel enam kui 50 tehingut mullusest vähem.
Andmed: Maa-amet
Kuna mais oli Harjumaa taaskord see piirkond, mis tõmbas kinnisvaraturule hoo sisse, on paslik vaatluse alla võtta Tallinna lähivallad, mis on pealinna kõrval kinnisvaraturu taastumisest enim osa saanud. Nende omavalitsuste statistiline läbilõige on kõikjal üpris sarnane: positiivne iive ja rändesaldo, madal tööpuuduse tase ning kõrge sissetulek, mis on kinnisvaraarendajatele andnud rohelise tule uute eluruumide ehitamiseks.
Mõnevõrra eripärane on ka nende omavalitsuste kinnisvaraturg: kuna ostetud kinnisvara hoitakse tavapärasest kauem enda käes, on järelturg hinnatud asukohtades reeglina väike ning uued korterid soetatakse valdavalt esmamüügist. See on ka põhjuseks, miks tehingute arv on muutunud vaid suurte uusarenduste turuletuleku järgselt – valdavalt saab seetõttu püsivast tehingute arvu kasvust viimase viie aasta lõikes rääkida vaid Rae ja Saue valla puhul.
Jõudsalt on aga suurenenud mediaanhind: Viimsi vallas on viimase nelja aastaga hinnad kasvanud keskmiselt 4% aastas, Rae vallas 8%, Harku vallas 10,9%, Saue vallas 16,2% ja Saku vallas 17,8% aastas. Kuna Saku ja Saue võrdlusbaas oli madalam, on ka nende kiirem hinnakasv loogiline, Saku vallas on sellises mahus uute eluruumide ehitamine alates 1991. aastast täiesti uus nähtus.
Andmed: Maa-amet
