Septembri lõppedes saab teha esimesi järeldusi käesoleva aasta kinnisvaraturu kohta, kuna möödas on kolm neljandikku aastast ehk teisisõnu oleme saanud üle koera ning järele on jäänud veel ainult saba. 2017. aastal on üheksa kuu järel võrreldes 2016. aastaga suurenenud nii tehingute arv kui ka mediaanhind. Üheksa kuuga sõlmiti Eestis 16 501 tehingut ning võrreldes eelmise aastaga suurenes tehingute arv 1215 võrra ehk 7,9%. Tehingute mediaanhind kasvas samal ajal 6% (1140→1208 EUR/m2). Septembris tehingute arv võrreldes aktiivse augustiga siiski veidi langes (2082→1915) ning langes ka mediaanhind (1255→1219 EUR/m2), ent mäletatavasti oli august erakordselt aktiivne uute korterite müügi poolest.
Turgu hoiab aktiivsena soodne turukonjunktuur, millele on positiivset mõju avaldanud kiire palgakasv, madalad intressimäärad, madal tööpuudus ning mitmed muudki tegurid, mille tõttu on leibkondade väljavaade tuleviku osas Eesti Konjunktuuriinstituudi optimistlik. Seetõttu võib vähemalt lähiajal prognoosida inimeste jätkuvalt kõrgelt huvi kinnisvara soetamise vastu ning uusarendusturu aktiivsuse tõttu nii tehingute arvu kui hinnatõusu kasvu jätkumist, ehkki mitte nii tormiliselt kui kolm-neli aastat tagasi.
Andmed: Maa-amet
1915 ostu-müügitehingust sõlmiti kõige rohkem tehinguid traditsiooniliselt Harjumaal – 1014 tehingut ehk 53,0% tehingute koguarvust. Harjumaa tehingute koguarvust moodustas lõviosa Tallinna tehingute arv, mille osakaal oli septembris 81,4%. Võrreldes augustiga vähenes Harjumaal tehingute arv 121 võrra (-10,7%), mediaanhind vähenes 1,9% võrra, jäädes pidama 1595 EUR/m2-l.
Tehingute arvu poolest järgnesid Harjumaale traditsiooniliselt rahvarohkemad maakonnad ehk 227 tehinguga Tartumaa, 193 tehinguga Ida-Virumaa ja 117 tehinguga Pärnumaa. Võrreldes augustiga suurenes tehingute arv viies maakonnas, enim kasvas tehingute arv Pärnumaal, kus augusti langus vaheldus septembris juba aasta lõikes tavapäraseks kujunenud tehingute arvuga. Üle 10 tehingu sõlmiti rohkem ka Ida-Virumaal, kus sarnaselt paljudele teistele maakondadele, on 2017. aasta olnud aktiivsem kui eelmine aasta. Kõige enam langes tehingute arv lisaks Harjumaale Tartumaal (-34) ja Järvamaal (-26). Mõlema maakonna puhul oli august aasta lõikes rekordiline ning septembris jõuti tagasi tavapärase taseme juurde.
Mediaanhinna poolest järgnesid Harjumaale taaskord Tartumaa (1218 EUR/m2) ning Pärnumaa (1026 EUR/m2). Septembris kasvas mediaanhind kaheksas maakonnas, enim Läänemaal (+74,1%), Põlvamaal (+54,2%) ja Järvamaal (+54,1%), kõige enam vähenes mediaanhind Valgamaal (-38,1%) ja Lääne-Virumaal (-23,8%), ehkki väikestes maakondades on madala mediaanhinna tõttu absoluutarvude erinevused tegelikkuses vähetajutavad ning järgmisel kuul toimub taas pigem regressioon keskmise suhtes.
Andmed: Maa-amet
Tallinnas vähenes tehingute arv veidi vähem kui Harjumaal. Võrreldes eelmise kuuga sõlmiti Tallinnas 43 tehingut vähem ning mediaanhind vähenes 2,9%. Taaskord mõjutas Tallinna turgu tuntavalt uusarenduste asjaõiguslepingute arvu muutus – juriidilised isikud võõrandasid kõikide kinnisvaraobjektide lõikes 264 tehingut vähem, millest kõige tähelepanuväärsema osa moodustasid korteriomandid. Kokkuvõttes sõlmiti septembris 825 tehingut, mille mediaanhind oli 1662 EUR/m2.
Andmed: Maa-amet
Huvi uusarenduste vastu aitab kõige paremini seletada kinnisvaratehingute võõrandajate statistika, ehkki selles kajastuvad lisaks korteriomanditele ka kinnisasjad. Nagu juba mainitud, sõlmisid juriidilised isikud 264 müügitehingut vähem kui augustis, mis vähendas juriidiliste isikute osakaalu kogu müügist 44,8%-ni, langedes aasta madalaimale tasemele, viidates õhukesele Tallinna uusarendusturule. Tervikuna on uusarendusturg jätkuvalt aktiivne, viimase 12 kuu jooksul on juriidilised isikud müünud 51% korteritest ehk rohkem kui eraisikud.
Kokkuvõttes oli septembris juriidiliste osakaal müügitehingutes 44,8%, Eesti kodanikest eraisikute osakaal oli 42,8%, välismaalaste osakaal 8,3% ning ülejäänud osapoolte osakaal 3,1%.
Andmed: Maa-amet
Uusarendustega sõlmitud asjaõiguslepingute arvu muutus mõjutas silmnähtavalt ka Tallinna linnaosade statistikat, kus valim on veelgi väiksem. 2017. aasta septembris sõlmiti kõige enam tehinguid Kesklinna linnaosas (185), millele järgnesid teised rahvarohkem linnaosad nagu Lasnamäe (165), Põhja-Tallinn (148) ja Mustamäe (135). Võrreldes augustiga kasvas tehingute vaid Kristiines (+9) ja Kesklinnas (+1), tehingute arv vähenes enim Mustamäel (-20) ja Nõmmel (-18). Kui Kesklinnas jäi tehingute dünaamika võrreldes augustiga suuresti samaks, siis Kristiines kasvatas tehingute arvu uusarenduste mahu kasv. Mustamäel viisid tehingute arvu langusesse samuti uusarendused, Nõmmel aga nii uusarendused kui järelturg.
Andmed: Maa-amet
Mediaanhind oli sarnaselt eelmistele perioodidele kõrgeim Kesklinnas (2286 EUR/m2), kus võrreldes augustiga suurenes mediaanhind 2,2%. Kesklinnale järgnesid Kristiine (1877 EUR/m2) ja Nõmme (1743 EUR/m2). Lasnamäel oli mediaanhind 1398 EUR/m2, vähenedes 2,7% võrra, Mustamäel vähenes mediaanhind 3,3% (1481 EUR/m2). Enim vähenes mediaanhind septembris Põhja-Tallinnas (-15,6%) ning selle taga oli suur uusarendustehingute arvu vähenemine ja tehingute arvu vähenemine linnaosa kõige hinnatumas asumis, Kalamajas.
Andmed: Maa-amet
Ehkki tervikuna on kinnisvaraturg üle kogu Eesti olnud jätkuvalt aktiivne, siis suureks erandiks on Tartu linn, kus üheksa kuuga sõlmiti keskmiselt üheksa tehingut kuus vähem kui möödunud aastal. Langus on tulnud peamiselt järelturu korterite pealt, mediaanhinnad on aga võrreldes mullusega kasvanud. Tervikuna sõlmiti septembris 157 ostu-müügitehingut, mille mediaanhind oli 1238 EUR/m2. Võrreldes augustiga vähenes tehingute arv 12 võrra, mediaanhind vähenes 7,5%.
Andmed: Maa-amet
Narvas on tehingute arv võrreldes möödunud aastaga kasvanud, mediaanhinnad on jäänud stabiilseks. Tegemist on märgiga sellest, et langus hakkab seljataha jääma, kuna kõigepealt hakkab tehingute arv kasvama, millele järgneb hinnatõus. Septembris sõlmiti Narvas 55 tehingut ehk neli tehingut vähem kui augustis, samas kui mediaanhind suurenes 6,7% (389→415 EUR/m2). Võrreldes 2014.–15. aasta tipptasemega on hinnad endiselt umbes 75–100 EUR/m2 madalamal tasemel.
Andmed: Maa-amet
Pärnus on võrreldes mullusega suurenenud nii tehingute arv kui ka mediaanhind, mille aastane kasv oli koguni 12,6%. Turule on tulnud mitmed uusarendused, mis on aidanud hinnakasvu kiirenemisele kaasa. Septembris sõlmiti Pärnus 89 tehingut, mis oli käesoleva aasta kõrgeim näitaja ning võrreldes augustiga suurenes tehingute arv 27 võrra. Mediaanhind jäi viimaste viie aasta lõikes alla vaid käesoleva aasta maile, kasvades võrreldes tagasihoidliku augustiga 17,9%, ulatudes 1144 EUR/m2-ni.
Andmed: Maa-amet
2017. aasta III kvartalis olid ülejäänud piirkondadest aktiivsemad suuremad maakonnakeskused ning Harjumaa nii-öelda „kuldse ringi“ vallad. Enim tehinguid sõlmiti Kohtla-Järve linnas, kus sarnaselt Narvale on tehingute arv eelmise aasta madala võrdlusbaasi tõttu kasvanud, ehkki hinnad on püsinud stabiilsena või isegi veidi vähenenud. III kvartalis sõlmiti Kohtla-Järvel kokku 186 tehingut, mille mediaanhind oli 66 EUR/m2. Maakonnalinnadest on käesoleval aastal enim tehingut kasvatanud Valga linn, kus sarnaselt Kohtla-Järvele on tehingute mediaanhind väga madal (116 EUR/m2) ning oluline osa tehingutest sõlmitakse ilma eluasemelaenuta, mistõttu on sealne kinnisvara väga likviidne. Harjumaa omavalitsuste aktiivsuse taga on kuum uusarendusturg, Viimsi vallas kasvas aasta esimese üheksa kuuga tehingute arv 82 võrra ning Saue vallas 48 võrra. Kõikides esile toodud omavalitsustes peale Kohtla-Järve kasvasid ka hinnad, mis on tõendus sellest, et ka ülejäänud Eestis on kinnisvaraturg Tallinna tuules hakanud taastuma.
