EESTI

Oktoober oli Eesti kinnisvaraturul rekordiline, sest nimetatud kuul  toimus käesoleva aasta lõikes kõige rohkem kinnisvara ostu-müügitehinguid. Kas tegu on lõpuks ka aasta parima tulemusega, on veel raske hinnata, sest aasta lõpp on tavapäraselt alati kiire olnud.

Kuigi Euribor on praegu rekordiliselt madal, ei ole see siiski eriti märkimisväärne tehingutehulga kergitaja. Pigem on põhjusteks sesoonsusest tulenev aktiivsuse kasv, aga ka enam investoreid nii meilt kui ka mujalt ja hoogsam uusarendusteturg. Mõneti mõjutavad turgu ka odavamad tehingud korteritega väiksemates linnades, kus enne kütteperioodi algust soovitakse oma kinnisvarast vabaneda.

Maa-ameti andmetel toimus oktoobris Eestis kokku 3505 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on septembrist täpsustatud andmetel 10,2% enam. Võrreldes aga mulluse oktoobriga, on tehingute arv kerkinud 13,4%.

Allikas: Maa-amet

Tehingute rahaline kogumaht oli oktoobris veidi kõrgem tavapärasest keskmisest ning ka septembriga võrreldes kerkis näitaja pisut. Kinnisvara müüdi ja osteti oktoobris kokku 158,2 miljoni euro väärtuses, mis on septembrist 3,9% enam.

Allikas: Maa-amet

Oktoobris kerkis korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind vaadeldud linnadest Tartus, Pärnus, Jõhvis, Rakveres ja Haapsalus ning langes Tallinnas, Narvas, Kohtla-Järvel, Kuressaares ja Viljandis.

Tallinn

Sarnaselt kogu Eestiga on olnud ka Tallinnas oktoober tehingute arvult siiani käesoleva aasta aktiivseim kuu. Samas jäi rahaline kogumaht aasta keskmisele tasemele.

Maa-ameti andmetel toimus Tallinnas kokku 959 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on septembriga võrreldes 3,6% enam. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on tehingute hulk kerkinud aga 18,2%.
Müüdud kinnisvara rahaline kogumaht oli oktoobris 73,16 miljonit eurot, mis on septembriga võrreldes 3,6% vähem.

Allikas: Maa-amet

Ka korteriturg oli väga hoogne, kokku vahetas omanikku 659 objekti (septembrist 1,4% enam). Ruutmeetri keskmine mediaanhind langes 1,4%, 976 eurole, samas kui aastaga on näitaja tõusnud 4,9%.

Tabel 1. Septembriga võrreldes olid ruutmeetri keskmise mediaanhinna kõikumised linnaosade kaupa järgmised:

Allikas: Maa-amet

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi korterite hulk tehingute koguarvust.

Kuigi korteriturg säilitas oktoobris suve lõpule ja sügisele iseloomuliku aktiivsema taseme, on üha järjekindlamalt vähenenud müügipakkumiste koguarv (sh ka korduvpakkumised). Näiteks juuli algusest oktoobri lõpuni on City24 keskkonnas vähenenud müügiks pakutavate korterite hulk ca 25%.

Müügiobjektide vähenemisel mängivad rolli kaks peamist tegurit. Ühelt poolt on tegu sügis-talvisele hooajale iseloomuliku müüjatepoolse otsusega pakkumine peatada, et kevadel müüki taas jätkata. Teisalt on ebakindlus rahaturgudel pannud müüjaid kahtlema võimalustes, mida saadud rahaga edasi teha ning isegi ostuhuvi korral on kinnisvara müügist loobutud.

Üüriturg muutus oktoobris rahulikuks ning korteritele tormi enam ei joosta. Samas on hinnatase jäänud kohati sarnaseks kahe kuu taguse tipphooajaga ja seetõttu pole niisuguste korterite vastu enam huvi. Alanud kütteperiood aga sunnib hinnaootustes pigem korrektuure tegema.

Oktoobris hakati aktiivsemalt pakkuma ka mitmeid arendatavaid kortermaju. Näiteks võib välja tuua Kristiine linnaossa ehitatava 20 korteriga neljakorruselise elamu aadressil Räägu 9 ning samuti neljakorruselise 24 korteriga hoone Rocca Al Mares Kärneri tänaval.

Maade- ja majadeturg oli tehinguaktiivsuselt oktoobris aasta keskmisel tasemel, kuigi veidi hakkas tunda andma lähenev talv, mis tähendab osade objektide müügist eemaldamist kuni kevadeni. Kokku müüdi 32 eramut ja suvilat ning 22 elamukrunti.

Kallinenud korterite üürihinnad on veidi hakanud mõju avaldama ka eramuturule. Praegu madal Euribor on toonud ostuhuvilisi, kes on hakanud võrdlema igakuiseid tasusid üürikorteris ning võimalikku laenumakset näiteks majaosa ostu puhul. Sama võrdlusmomenti on enam hakatud tähtsustama ka korteriturul.

Allikas: Maa-amet

Allikas: Maa-amet

Tartu

Tartu kinnisvaraturg oli oktoobris jälle rahulikum, maabudes tehingute arvuga kevadisele tasemele. Maa-ameti statistika kohaselt teostati Tartus oktoobrikuus 164 ostu-müügitehingut, mis on septembrist 10,4% vähem. 2011. aasta oktoobriga võrreldes on üldist kinnisvaraturu arengut silmas pidades toimunud loomulikult kasv – 31,2%.

Vaiksema kinnisvaraturu taustal langes ka müüdud korterite hulk. Kui septembris müüdi 132 korterit, siis oktoobris 119. Ruutmeetri keskmine mediaanhind platseerus 917 euro tasemele, mis septembriga võrreldes tähendab 1,5-protsendilist tõusu ja mulluse oktoobriga võrreldes suisa 18,2% kõrgemat hinda. Paljuski on kasvanud keskmise hinna taga uusarendused ning renoveeritud kvaliteetsed korterid kesklinnas ja selle lähipiirkonnas.

Just kvaliteetsete uusarendusprojektide korterite müük on edukas, kohati isegi hoolimata kõrgest hinnatasemest, näiteks juulikuust pakkumisel olnud Haava tänava arenduses, mille korterite ruutmeetri maksumus on vahemikus 1800-2000 eurot. Oktoobri lõpu seisuga on 27 korterist võlaõiguslike lepingutega müüdud 23, sh ka kolm kõige suuremat, mille absoluuthind oli 229 000 eurot. Maja valmib 2013. aasta suveks.

Allikas: Maa-amet

Pakkumisse tulid mõned uued arendusprojektid. Näiteks nelja korteriga elamu Kauna tänav 40 ja kolmekorruseline 15 korteriga elamu Vaarika tänaval, mis on olnud ka edukas eelkõige soodsate müügihindade tõttu (keskmine ruutmeetrihind 1500 eurot).

Allikas: Maa-amet

Üüriturul on mõneti üllatav see, et ühe- ja kahetoaliste kesklinnas või selle lähedal asuvate korterite vastu on nõudlus jätkuvalt suur, sest tavaliselt on selleks ajaks turg juba mõnevõrra rahunenud. Pakkumisi on aga väga vähe, mistõttu tuntakse üha enam huvi arenduste vastu, mille puhul uuritakse, kas arendajad sooviks kortereid välja üürida.

Maade- ja majadeturul suuri uudiseid pole. Eramuid ja suvilaid müüdi 12 ja elamukrunte 3, mis on keskmisest tasemest mõneti madalam näitaja. Tõenäoliselt on tegu hooajalise langusega, mis sügis-talveperioodile üsna iseloomulik.

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa kinnisvaraturg oli oktoobris taas aktiivsemate killast. Maa-ameti andmetel toimus maakonnas kokku 340 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis septembriga võrreldes tähendab 13,7% ja mulluse oktoobriga võrreldes 38,2% tõusu. Tehingute hulga kasvu taga on ilmselt odavamate korterite aktiivsem müük, sest paljud omanikud sooviksid enne kütteperioodi algust oma tühjana seisva kinnisvara realiseerida.

Suurem müük avaldus kõige enam just korteriturul. Näiteks Narvas kerkis müüdud objektide hulk oktoobris 68-le (septembris 58 korterit) ning ruutmeetri hind langes 1,3%, 335 eurole.

Jõhvis müüdi aga 23 korterit, mis on viimase kahe aasta kõrgeim tulemus. Ruutmeetri mediaanhind kerkis kuuga aga 50,6%, 200 eurole. Suured kõikumised on väikestel turgudel aga üsna tavapärased ning seetõttu ei saa veel laiemaid järeldusi teha.

Allikas: Maa-amet

Kohtla-Järvel toimus 68 korterimüüki, mis on septembrist mõnevõrra vähem, kuid aasta keskmisest enam. Siin linnas avaldus aga enim talvele eelnev korterite odavam müük, mistõttu langes ka keskmine ruutmeetri mediaanhind kuuga 40,4%, 62 eurole.

Allikas: Maa-amet

Maakonna kinnisvaraarendus toimub praegusel ajal enamasti Narva-Jõesuus, mis on populaarne idanaabritest suvitajate seas. Näiteks 12. oktoobril toimus linna hetke suurimal elamuarendusel, kuuekorruselisel 67 korteriga Sunset Residence, sarikapidu. Hoone kerkib endise Karjakajaka hotelli kohale. Praeguse seisuga on elamu peaaegu välja müüdud.

Pärnu

Oktoober oli Pärnu kinnisvaraturul aasta aktiivseim, mil maa-ameti andmetel toimus 93 ostu-müügitehingut. Võrreldes septembriga kerkis tehingute hulk 5,7% ja mulluse oktoobriga 55%.

Kortereid müüdi 67, mis on aasta teine tulemus. Ruutmeetri eest maksti oktoobris mediaankeskmiselt 754 eurot, mis on septembriga võrreldes 10,7% ja mullusest oktoobrist 21,2% enam.

Allikas: Maa-amet

Eramuturg oli oktoobris aasta keskmisest aktiivsem – müüdi 10 elamut ja 2 krunti. Ka  linnalähedaste uute ja pooleliolevate eramute osas on näha suuremat ostuhuvi.

Allikas: Maa-amet

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg oli sarnaselt mitme teisegi vaadeldud linnaga oktoobris eelnevatest kuudest aktiivsem. Maa-ameti info kohaselt toimus linnas 39 kinnisvara ostu-müügitehingut. Selle tulemusega oli oktoober septembrist 50% ning mullusest oktoobrist 44,4% aktiivsem. Samas ei saa niisugustest numbritest veel laiemaid järeldusi teha, sest väikestel kinnisvaraturgudel on suured kõikumised siiski täiesti tavapärased.

Kortereid müüdi oktoobris 18, mis on kahe võrra septembrist enam. Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 425 eurot, mis on septembrist 3,8% ja aastatagusest oktoobrist 0,7% madalam.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 4, mis on aasta keskmist arvestades hea tulemus. Samas ei müüdud ühtegi elamukrunti.

Allikas: Maa-amet

Oktoobri tähtsaim kinnisvarasündmus Viljandis oli kuu lõpus valminud linna suurim kaubanduskeskus Uku Keskus, kus on kokku ca 7000 ruutmeetrit kauplemispinda, mille hulka kuulub ka 6 büroopinda.

Rakvere

Oktoober oli Rakvere kinnisvaraturul üsna tavaline kuu, seda just aasta lõikes. Maa-ameti andmetel toimus 24 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 20% septembrist vähem, aga 33,3% enam kui mullu samal ajal.

Kortereid müüdi 15, mis on möödunud kuuga sarnane. Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes aga 374 eurot, mis on septembrist 29,6% enam, kuid 8,6% vähem kui mullu oktoobris.Eramuid müüdi 3, mis on tavapärane tulemus.

Allikas: Maa-amet

Allikas: Maa-amet

Viimase aja kinnisvaraturgu iseloomustab müüjate ostuhuvilistest suurem hulk. Seetõttu on populaarne anda tühjalt seisev kinnisvara üürile. Sageli on korter antud üürile samaaegselt müügipakkumisega. Sel juhul teavitatakse üürnikku müügiprotsessist.

Kuressaare

Kui üldiselt on oktoober olnud Eestis väga aktiivne kuu, siis Kuressaare kinnisvaraturg oli aasta keskmisest hoopis vaiksem. Maa-ameti andmetel toimus 12 ostu-müügitehingut, mis on septembrist 40% vähem. Möödunud aasta oktoobriga võrreldes langes tehingute hulk aga 42,9%.

Kortereid müüdi 4, mis on käesoleva aasta madalaim tulemus. Nii väikese hulga puhul on keskmine ruutmeetrihind äärmiselt mõjutatav ning seetõttu me seda ka välja ei too. Hinnadünaamika on siiski kõrvaloleval graafikul olemas.

Eramuid müüdi 5, mis on käesoleva aastal aga selles segmendis Kuressaare suurim tulemus.

Allikas: Maa-amet

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg oli oktoobris suhteliselt rahulik. Maa-ameti andmetel toimus 15 ostu-müügitehingut, mis septembriga võrreldes tähendab 28,6-protsendilist langust. Mulluse oktoobriga võrreldes on aga tehinguaktiivsus sarnane.

Kortereid müüdi 9, mis on aasta lõikes üsna keskmine tulemus. Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 478 eurot, mis võrreldes septembriga on 35,4% ja 2011. aasta oktoobriga võrreldes 48,9% kõrgem hind. Müüdi 4 eramut, mis on aasta lõikes hea tulemus.

Haapsalus on aktiivseim endiselt üüriturg ja kortereid otsitakse pidevalt. Nende puudumise tõttu on enam hakatud mõtlema ka laenu abil korteri ostmisele.

Allikas: Maa-amet

Allikas: Maa-amet

Tallinna äripindade turuülevaade

Tabel 2. Enimnõutud äripindade hinnavahemik Tallinnas.

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo

Sisuliselt oli turg sarnane eelnevate kuudega, kus uue pinna otsinguil on hulk kohalikke ja välismaiseid ettevõtteid, kes uurivad igas segmendis (büroo, kaubandus, ladu) turuvõimalusi ning perspektiivis plaanivad Eestisse tuua oma back office’id ja tootmisettevõtted. Kliente tuleb jätkuvalt Skandinaaviast, aga enam ka Saksamaalt ja Venemaalt.

Kaubanduspindadeturul paistab endiselt olevat kasvuruumi, sest mitmed keskuste omanikud ja arendajad plaanivad laienemisi või uute hoonete rajamist. Näiteks kinnitati lõplikult Ülemiste kaubanduskeskuse laienduse rajamine, mis algab tuleva aasta märtsis ja läheb maksma 30 miljonit eurot. 2014. aastal valmivate pindade osas on sõlmitud juba lepinguid, mh ka kauplusteketiga H&M.

Praegu on keskusel pinda 47 000 ruutmeetrit, millele lisandub 53 300 ruutmeetrit. Üüri- ja muud pinnad moodustavad lõplikust mahust 78 000 ruutmeetrit ja parkimismaja 22 000 ruutmeetrit. Laienenud keskusesse tuleb kokku 210 poodi.Samuti läheb hästi laieneval Rotermanni kvartalil, kus rajatavatest büroo- ja kaubanduspindadest on lepingutega kaetud 100%.

Niine 11 büroo- ja loomekeskus saavutas kuu ajaga aga 90% täituvuse. Lepingud sõlmiti suurtele pindadele. Eeliseks on soodne hind, aga  ka tasuta parkimine.

Buumiajal sõlmitud üürilepingud hakkavad tõenäoliselt lõppema ning ankurüürnikud on hakanud vaatama turul pakutavaid büroopindu ja küsima ka hinnapakkumisi. Tõenäoliselt astutakse ka olemasolevate üürilepingute osas läbirääkimistesse.

Lao- ja tootmispindade segmendis on aina olulisem ligipääs, et oleks olemas laadimissillad, väliplatsid. Kallimaid soojustatud pindu otsitakse suuruses 2000 ja enam ruutmeetrit. Vanad külmlaod pakuvad rohkem huvi väikeettevõtetele.