Rekordeid purustavad energiahinnad on kinnisvaraturul rambivalgusse toonud korteri või maja kütteliigi. Kuigi paanikat ei ole, on nii ostjad kui üürilised teemat sõltuvalt kinnisvara olemusest taas enam uurima asunud.
Olgu alustuseks öeldud, et gaas või elekter kütte allikana ei ole üksi alati see, mis hinna ülikõrgeks muudab. Paljuski sõltub lõpphind küttesüsteemi liigist, selle korrasolekust ning maja soojustustasemest. Nii võib elektriküte olla mõnel juhul odavam kui gaasiküte või kaugküte odavam lokaalsest gaasiküttest.
Võttes aga arvesse, et meie elamufond on väga erinevas seisus ning ka kütteliike on palju, saame laias laastus öelda, et elektri- ja gaasihinnatõus mõjutab meid kõiki – keda vähem, keda rohkem.
Suurim mõju elektriküttel eramutele
Kõige enam on see teema aktuaalseks muutunud majade puhul, mille kütteliigiks on kas elekter, gaasikatel, õhksoojuspump või kombinatsioon erinevatest liikidest, kus ühel või teisel allikal võib olla oma mõju.
Nii uurivad ostuhuvilised küttearveid, nende kujunemise kõiki põhjuseid ning kalkuleerivad ka seda, kuidas midagi parendada või teisele kütteliigile üle minna ja palju see maksma minna võib.
Elektri- või gaasikütet ei väldita, kuid selle kohta esitatakse enam küsimusi ning tõsisematel juhtudel peetakse ka hinnaläbirääkimisi.
Mures ka osa üürnikest
Kasvanud kütte- ja elektrihind on mõjutamas ka üüriturgu. Eelkõige on see probleemiks neile üürnikele, kes elavad elekriküttega korteris, mille puhul igakuine üürimakse pluss kallinenud elekter annavad kokku kuumakse, mis nii mõnelegi üürnikule juba taluvuspiiri lähedale jõudnud.
Võib eeldada, et selliste korterite puhul näeme edaspidi hinnaläbirääkimisi või tuleb neid ka mõnevõrra odavama üürihinnaga pakkumisele panna.
Elektrihinna tõusu mõju turule tervikuna jääb siiski aga piiratuks, sest kasvanud kulusid peavad faktina võtma kõik, olenemata sellest, millises korteris või majas elavtakse. Nii tasub olla ka ise kokkuhoidlikum ning kui olukord tõsisem, paluda kohalikult omavalitsuselt abi.
