Uue kodu ostmise otsust võivad kinnisvaraturu tõusud ja mõõnad mõjutada palju, kuid on mitmeid aspekte, mida tasub koduostu plaanides alati arvesse võtta. Ükskõik, millised ajad ka poleks.
Millele siis mõelda ja tähelepanu pöörata, kui asute tõsisemalt uut otsima? Seda selgitab lähemalt Uus Maa Tartu büroo maakler Signe Aarla.
Aeg: sprint, maraton või tõkkejooks
Mõelge järele ja proovige panna paika umbkaudne tähtaeg, mis ajaks soovite uude koju sisse kolida. Seejuures on oluline mõista, et kui vajate uut kodu kiirelt, siis võib juhtuda, et kinnisvarapakkumiste seas ei ole parajasti just sellist, nagu otsite ning on vaja teha kompromisse. Kui aga ostuga ei ole kiire, siis ei pea leppima hetkel turul pakutavaga, vaid saate rahulikult otsida ja oodata kuni müügile saabub „see õige“.
Alati tasub valmis olla ka ootamatusteks, mis plaanitud ajakava pea peale pööravad. Lisaaega tõkete ületamiseks võib vajadusel anda üüripinnale kolimine. Seejuures on ilmselt vaja endale seatud lõplikku tähtaega edasi lükata, kuid oluline on siiski omada kindlat tegevusplaani ja ajaraami, sest muidu tekib oht otsima jäädagi.
Põhjus ja vajadused versus soovid
Koduost ei ole tavaline kinnisvaratehing, vaid emotsionaalne otsus. Sõltumata sellest, kas teid ajendab uut kodu otsima tungiv vajadus või lihtsalt soov millegi uue järele, on kodu valimine ikkagi tunnetuse küsimus.
Selleks, et endale sobivat kodu kergemini ära tunda, proovige oma soovide kirjeldamisel märgata just neid omadusi, mis on teie jaoks kõige olulisemad ehk olge endaga aus ja pange paika, mis on teie uue kodu juures tingimata vajalik ja mis ehk mitte niiväga. Millest olete valmis vajadusel loobuma? Mis on see, milleta te ei saa päevagi elatud?
Kodu tüüp ehk elu toas ja õues
Mida täpsemalt suudate määratleda, mis on teie tulevase kodu puhul oluline, seda lihtsam on sobivat kodu leida. Küsige endalt, kas olulisem on eraldi tubade arv, eluruumide planeering või hoopis ruutmeetrite hulk. Kas eelistate puit- või kivimaja, üht või kaht korrust?
Samuti on hea endale kohe selgeks teha, kas kodu tähendab teie jaoks vaid siseruume või peab tulevase kodu lahutamatuks osaks olema ka väike rõdu, terrass, sisehoov või koguni terve viljapuuaed. On see koht, kuhu mahub koos sõbraga veidikeseks istuma ja kohvi jooma või peab see mahutama kasvuhoone, grillmajakese ja laste mänguplatsi? Eesmärk on saada aru, kas oma uut kodu tuleks otsida korterite, ridaelamubokside või majade hulgast.
Privaatsus ehk kes ja kus on teie naabrid
Proovige end paigutada skaalale, mille ühes otsas on ühiselamutüüpi majapidamine umbes kahekümne inimesega ja teises otsas on keset metsi asuv üksik talu, mille sissesõidutee on pikem kui keskmine linnatänav. Heaks indikaatoriks oma soovide tuvastamisel võib olla äratundmine, kas tahate mõõta kaugust naabritest meetrites või kilomeetrites. Kujutlege, et ärkate hommikul oma uues kodus ja vaatate magamistoa aknast välja. Mida te näete?
Asukoht ehk mis on kõige alus
Tihtipeale ollakse seisukohal, et kinnisvara puhul on kõige olulisem asukoht. Koduost ei ole aga lihtsalt üks kinnisvaratehing, vaid see on osa suuremast pildist, osa teie elust. On väga suur erinevus, kas uus kodu tuleb võimalikult valutult sobitada senisesse elukorraldusse või saab sellest nurgakivi, mille ümber hakkate kujundama täiesti teistmoodi elu.
Esimesel juhul on vaja leida sobiv kodu kindlalt määratud piirkonda, teisel juhul võib meeldivat kodukohta otsida ilma paikkondlike piiranguteta. Asukoha puhul on oluline veel läbi mõelda, kas eelistate linnaelu mugavusi, maaelu looduslähedust või hoopiski sümbioosi mõlemast.
Eeldused ehk olemasoleva kodu saatus
Uue kodu ostmisega kaasneb paratamatult olukord, kus olemasolev jääb vabaks. Üüritud kodu puhul ei puuduta see probleem siiski teid, vaid uue elaniku leidmine jääb üürikodu omaniku mureks. Kui aga olemasolev kodu on teie enda oma, tuleb selles osas midagi ette võtta.
Levinumad variandid on olemasolev kodu ära müüa või välja üürida, sõltuvalt sellest, kas uue kodu ostmiseks vajalik raha peab tulema eelmise kodu müügist või ei. Müügi- ja ostutehingute ajastamisel tuleb kasuks, kui teil on vajadusel võimalik kolida ajutisele elamispinnale. Nii ei pea müük kindlasti toimuma enne uue kodu ostu, vaid on võimalik ka vastupidine tehingute järjekord. See annab rohkem valikuid ja nii-öelda mänguruumi.
Laenuvõimekus ehk mida pangad teie plaanist arvavad
Juhul kui uue kodu ostuks eelmise kodu müügist saadud tulu kasutada ei saa või sellest ei piisa, on võimalik laenata puudujääv osa pangast. Selleks tasub aga varakult välja uurida, millistel tingimustel ja kui palju teile laenu antakse. Mõistlik on oma laenuvõimekus välja selgitada enne koduotsingute algust, nii väldite asjatute lootuste hellitamist. Samuti tasub tutvuda erinevate pankade laenukalkulaatoritega ning katsetada erinevate laenuperioodide ja intressimääradega, et saada aimu ligikaudsest laenu tagastamise kuumaksest. See aitab panna enda jaoks paika eeldatavalt vastuvõetavad laenutingimused.
Hinnavahemik ehk olge realistlikud
Eelmise kahe punkti abil saab välja selgitada sobiva hinnavahemiku. Hea on jõuda selgusele, mis on see summa, mida plaanitakse kulutada ja mis on viimane hinnapiir, millest kindlasti üle minna ei saa.
Kui juhtub, et hinnalagi jääb teie soovidega võrreldes siiski liiga madalaks, on vaja võtta vastu oluline otsus, kas teha kompromisse oma soovide osas või hakata lisaraha otsima. Oma finantsvõimekuse hindamisel tasub olla realistlik või isegi pigem tagasihoidlik, et kodu ost ei seaks kuidagi ohtu teie igapäevast toimetulekut.
Kommunaalkulud ehk iga koduomaniku rõõmud
Väga oluline on arvesse võtta tulevase kodu ülalpidamiskulusid. Isegi kui on plaanis ümber ehitada küttesüsteem, välja vahetada aknad või soojustada maja, tuleks meeles pidada, et need tööd võtavad omajagu aega. Ülalpidamiskulud on muidugi otseses sõltuvuses teie enda harjumustest, kuid teatud suurusjärgus on kulud paratamatud.
Tihti arvatakse, et oma majas on kulud suuremad kui korteris, kuid see ei pruugi alati nii olla. Kasulik on enne ostu välja uurida, kui palju uue kodu ülalpidamine teile tegelikult maksma läheb.
Valmimisaeg ehk uus või vana
Kui võrrelda kodusid autodega, siis on ilmselt kõik nõus, et mõlema puhul on „väljalaskeaasta“ küllaltki oluline. On väga erinev, kas osta uut ja kasutamata või juba aastakümneid pidevalt kasutuses olnud vara. Teisalt võib vaielda, et aastanumbrist veelgi olulisem on kvaliteet.
Heaperemehelikult hoitud autod ja kodud on reeglina alati hinnatud. Näiteks ajastutruult ja kvaliteetselt taastatud kodud võivad olla väärtuslikumad kui vastvalminud uusehitised. Igas vanuses hoonetel on omad iseärasused ja võimalikud murekohad, aga ka omad positiivsed küljed. Seega küsimus on: kas tahate uut kodu, mis ongi päriselt uus, või tahate kodu, mis on võib-olla päevinäinud, aga see-eest rikkaliku ajalooga?
Seisukord ehk lihvimata teemant või prillikivi
Olenevalt sellest, millises seisukorras on uus kodu, võib lisaks ostusummale vaja minna täiendavaid investeeringuid. Seega tuleb enne ostu taaskord mõelda oma vajadustele ja soovidele – kas soovite kohe sisse kolida või on teil vajadusel võimalik uut kodu enne sissekolimist siit-sealt kõpitseda või hoopis kapitaalremont ette võtta?
Nii et kodu valides võiks olla selge, kui palju tööd, aega ja raha olete valmis kohe pärast ostu kodusse veel juurde investeerima.
Tulevik ehk aasta, kaks või kakskümmend
See võib tunduda imeliku soovitusena, kuid kodu ostes tasuks mõelda lisaks oma elu praegusele olukorrale ka võimalikele tulevikustsenaariumidele. Pere suurenemine, õpingud välismaal või idee rajada oma kodune pagarikoda – need on võimalikud elumuutused, millest tulenevad ka muutunud ootused oma kodule.
Võimalusel tasuks neid stsenaariume uue kodu valikul kohe arvesse võtta, et vältida hilisemaid keerulisi olukordi. Teine võimalus on teadvustada endale, et see kodu ongi planeeritud kindlaks eluperioodiks ja ollakse valmis teatud aja pärast jälle uut kodu otsima.
