Eelmise kuu sündmused ei toonud Eesti kinnisvaraturule positiivset sentimenti: üheksandat kvartalit langev majandus, jätkuvalt suur ebakindlus majanduskeskkonna suhtes ning vara parkimine tähtajalistesse hoiustesse on pidurdanud kinnisvaraturu kiiremat taastumist.
Positiivsete uudistena võib välja tuua, et statistiline palgakasv on ületanud kinnisvarahindade kasvu, intressimäärad on vaikselt alanemas ning inimestele jääb rohkem raha kätte. Kiiret muutust paremuse poole me aga lähiajaks ei prognoosi, küll aga on mitmeid märke õhus, mis lubavad loota, et järgmise 12 kuu jooksul pakub kinnisvaraturg senisest enam positiivseid uudiseid.
Uusarenduste mahu langus moonutab turgu tegelikkusest negatiivsemaks, ostuaktiivsus on laias laastus mullusega samal tasemel, mida näitavad ka järelturutehingute andmed ning uute korterite ostuaktiivsus Tallinna turul, ehkki mitmetel turgudel on taastumine võtnud kauem aega. Üle kogu Eesti sõlmiti mais veidi vähem kui 1700 tehingut, lõplik arv jääb ilmselt aprilli tasemele. Aastataguse ajaga võrreldes sõlmiti ligi 23% vähem tehinguid. Tehingute mediaanhind oli samas 10% madalam, ulatudes 2050 €/m2-ni. Aasta esimese viie kuuga sõlmiti enam kui 7700 tehingut, mida oli 9% vähem kui aasta tagasi samal ajal, tehingute mediaanhind (2005 €/m2) oli sama perioodiga võrreldes 4% madalam.
Eesti korteriturg
Tallinnas sõlmiti mais esialgsetel andmetel vaid 630 tehingut, mida oli vähem kui aprillis. Aasta esimese viie kuuga sõlmiti Tallinnas esialgsetel andmetel ligi 3050 tehingut, mida oli 14% vähem kui aasta tagasi samal ajal. Kui aga vaadata turu tegelikku aktiivsust ehk kui liita järelturutehingutele uusarenduste müük avalike pakkumiste, mitte varem sõlmitud tehingute põhjal, siis on turg 2,5% aktiivsem kui mullu samal ajal. Aktiivust on tõstnud uusarendustehingud, kus müüdi neljandiku võrra rohkem kortereid, samas kui järelturul püsib aktiivsus mullusega sarnasel tasemel. Tehingute mediaanhind püsis sarnaselt eelmistele kuudele 2900 €/m2 juures (täpsemalt 2908 €/m2), esimese viie kuu tehingute mediaanhind oli 2795 €/m2, mis oli praktiliselt sama nagu aasta tagasi.
Tartu turu tehingute arvu langus oli sarnane Tallinnaga – tänavuse aasta esimese viie kuuga sõlmiti 10% vähem tehinguid. Mais sõlmiti esialgsetel andmetel 143 tehingut, mida oli 22% vähem kui aasta tagasi samal ajal. Tehingute arvu langus on tulnud uusarendustehingute pealt, samas kui järelturu tehingute arv on olnud sarnane aastatagusele tulemusele. Uusarenduste mahu langus on mõjutanud ka statistilist hinnataset – aastataguse ajaga võrreldes oli esimese viie kuu mediaanhinna langus 4% (2486→2393 €/m2), mais isegi 9%.
Pärnu turg ärkas mais pikast talveunest. Sõlmiti 74 tehingut, mis ületas seni parima kuu, märtsi, näitaja 23 tehinguga. Aastataguse maiga võrreldes sõlmiti vaid 5 tehingut vähem. Aasta esimese viie kuuga sõlmiti Pärnus siiski 38% vähem tehinguid kui mullu samal ajal. Tehingute mediaanhind on kukkunud samal ajal 10%, tänavuse aasta esimese viie kuu näitaja oli 1900 €/m2.
Narva korteriturul on jõudsalt suurenenud pakkumiste arv ning müügisurve koos uusarendusturu kõrvalmõjuta on hoidnud kohalikku turgu aktiivsemana kui teistes suuremates linnades. Aasta esimese viie kuuga sõlmiti esialgsetel andmetel 343 tehingut, mida oli 2% enam aastataguse ajaga võrreldes. Mais sõlmiti 64 tehingut, mida oli küll vähem kui märtsis või aprillis. Samas oli mai mediaanhinna näitaja aasta parim (534 €/m2), aasta esimese viie kuu vastav näitaja on 510 €/m2, mis oli 4% võrra väiksem aastataguse ajaga võrreldes.
