Flippijad, ehk inimesed, kes soetavad remontivajava korteri eesmärgiga see korda teha ning siis müüa, pole kuhugi kadunud. Sobilikke kortereid on jäänud vähemaks, mis on tekitanud ostuhuviliste seas paraja konkurentsi.
Flippimine on üks osa kinnisvaraärist ning on end hästi ära tasunud olukorras, kus elanike sissevool Tallinnasse jätkub, sest neid, kel võimalus osta lihtne, äsjaremonditud optimaalse suurusega järelturu korter, leidub ikka. Samamoodi on endiselt veel saadaval kortereid, kus viimane remont tehti ehk 1990ndatel või suisa nõukogude ajal.
Aastaid aktiivsena püsinud kinnisvaraturu tingimustes on niisuguste korterite hulk mõistagi vähenenud, mis on tekitanud huviliste seas paraja konkurentsi, sest uusi huvilisi investorite näol on endiselt peale tulemas. Lisaks on remontivajavate korterite vastu huvi kasvanud ka nii öelda tavatarbijate seas, kuna valmis või uute korterite kõrgete lõpphindade valguses on ise remondi tegemine taas aktuaalsemaks muutunud. Ka laenutingimused toetavad perede sellist valikut.
Aktiivsus ja nõudlus paistavad silma ka pakkumiste hulgas ning siin on manitsust nii müüjatele kui ostjatele. Potentsiaalne ostja on tihti investor, kes on nõus korteri ostma turuhinnaga, mis tähendab, et ülehinnatud pakkumist ta ei vaata. Teisalt tasub ka flippijal olla kahe jalaga maa peal ning täpselt hinnata kinnisvaraturgu ja tulevase, juba valmis korteri ostja võimalusi. Ebaõnnestunud äri tulemusel ülehinnatud korterile soovijaid pole.
