Praegust kinnisvaraturgu iseloomustab üha enam vastandlik olukord – soov osta on suur, kuid sobivaid pakkumisi üha vähem.
Enim otsitakse suuri, kvaliteetse viimistlusega kortereid omale koduks ning põnevamaid, millegi erilisemaga silma paistvaid elamispindu investeerimiseks. Kuigi pakkumiste vähenemine aasta alguses on tavapärane, on võrreldes eelmise aasta sama ajaga nende hulk kukkunud ca 20% ning langusperiood algas juba eelmise aasta viimastel kuudel.
Määramatus pärsib müügiotsuseid
Esmalt on põhjuseks teadmatus tuleviku osas. Ei juleta müüa, kuna tervisekriis ja kõik sellega kaasnev tekitab inimestes ebakindlust.
Teiseks põhjuseks on investorite vähene huvi oma kortereid realiseerida. Esimesest ehmatusest üüriturul on üle saadud ning seni lühimajutuseks pakutud korteritesse on leitud pikaajalised üürilised.
Kolmandaks tekitab nii mõneski küsimusi see, kas senise elamispinna müügist saadud raha eest on midagi uut ja huvitavat ka osta.
Ostuhuvi on kasvamas
Kui müüjaid pelutab ebakindlus, siis ostuhuvilistel on aina kasvamas soov olemasolevat raha investeerida kinnisvarasse, suurendada olemasolevat portfelli või siis alustada üüriinvestori elustiiliga. Loomulikult pole kuhugi kadunud ka koduotsijad ning eriti paistavad nende seas silma suured pered, kes otsivad kvaliteetsemat elupinda.
Lisaks on ostjaskonna seas aina enam näha välismaalt Eestisse naasnud eestlasi või siis välismaalaseid, kes leiavad, et Eesti ongi super koht elamiseks ning siinsed koroonapiirangud koduriigist leebemad.
Palju on ka neid, kes soovivad enda olemasolevat raha inflatsioonikartuses investeerida. On selge, et raha pangakontol hoidmine ei tasu enam ammu ära.
Lõpetuseks tasub aga mainida, et kuigi heade korterite vastu on suur nõudlus, ei tähenda see tingimata kiiret hinnatõusu. Ka ostjad on oma otsustes kaalutlevad ning arvestavad kõigi võimalustega, mida praegused keerulised ajad võivad kaasa tuua.
