Kinnisvaraturul aktuaalseks teemaks kujunenud mikrokorterite järele on nõudlus pidevalt kasvav, sest stabiilset, teisalt paindlike tingimustega üüripinda vajavad nii siseriiklikult rändavad töötajad kui ka siia lühemaks või pikemaks ajaks saabuvad välismaalased. See on aktiivne turg, millesse on valmis panustama nii väikesed jaeinvestorid kui ka suured tegijad, kes oleksid huvitatud tervetest üürimajadest.
Tallinn meelitab paljusid ning linna elanikkond on pidevalt kasvav. Seetõttu on aktiivse kinnisvaraturu valguses üha rohkem vaja ka üürikortereid, kusjuures, üha enam just mikrokortereid, mille väike üldpind võimaldaks madalamaid kulusid ning investorist omanik paindlikkust ja stabiilsust.
Kui siiani on minikorterite turul teinud ilma peamiselt kohalikud investorid, siis aina enam on saabunud ka välismaalaseid. Nii olen viimasel ajal tegelenud üüriinvestoritega, kes on pärit näiteks Prantsusmaalt ja Hollandist.
Oluline on paindlikkus
Mikrokorterite elanikkond on mitmekesine, sisuliselt läbilõige ühiskonnast. Nende hulgas on ka palju hooajalise tööga Tallinna saabuvaid kohalikke või välismaalaseid, tudengeid ning ka neid, kes vajavad vaid lühiaegset üürilepingut.
Nagu üldiselt tavaks, nii on ka mikrokorterite puhul üürilepingu pikkuseks eelistatult aasta, millele tõusvas trendis järgneb üürimine 3-4 kuuks suveperioodil.
Samas on just mikrokorterite puhul üheks oluliseks teemaks tõusnud paindlikkuse võimaldamine üüriperioodi pikkuses. Aastase või suveperioodi lühiajalise lepingu kõrval vajatakse tegelikult väga erineva pikkusega üürilepinguid igasugustel aegadel. Näiteks, paljud välismaalased tulevad siia tööle mõne projekti raames, mis kestab 2-4 kuud. Piisavalt pikk aeg, et mitte hotellis elada, kuid samas paljud korteriomanikud selliseid vahemikke ei paku. Kes pakub, on üüriturul kindlalt eelisseisus.
Mikrokortereid üüritakse kõikjal
Kui välismaalased valivad elukoha peamiselt kesklinna või mõne ülikooli lähedusse, siis mujalt Eestist tulijad on asukoha suhtes avatumad ning otsivad pigem soodsamat üürihinda. Neid inimesi, kes ostavad mikrokorteri päriselt oma koduks, on aga väga üksikuid.
Mikrokorterite eelistaud üldpinnad on vahemikus 16-24 ruutmeetrit. Vanemate hoonete rekonstrueerimise käigus on pakkumisele tulnud ka väiksemaid tube, kuid nende järele ei pruugi nõudlus enam nii suur olla. Suurema üldpinnaga kortereid käsitletakse aga pigem juba nn stuudiote või ühe-toaliste korteritena.
Investoril tasub seega arvestada, et nii üldpinnast kui asukohast sõltub mikrokorteri üürihinnatase, kuid teisalt on üürnik pea alati ka olemas. Nagu juba ennist kirjutasin, sõltub inimese päritolust üsna palju, kuhu ta eelistab elama asuda. Niisamuti sõltub ka see üürniku tegevusalast ja sellest, kas ta elab korteris kogu üüriperioodi või näiteks vaid nädala sees.
Arendamiseks sobivad vanad kontorihooned
Kuigi mikrokortereid on arendusprojektidena juba mitmeid rajatud, on neile tegelikult palju enam turgu.
Näiteks eriti tasub sellele mõelda neil vanemate büroomajade omanikel, kelle valduses olev kontorihoone pole enam eriti atraktiivne, kuid oma konstruktsioonide ja asukoha mõttes sobiks hästi üürimajaks. Vanad büroomajad on enamasti koridorsüsteemis, mis võimaldab nende kohandamist mikrokorteritega majaks.
Asukohana sobivad nii kesklinn, erinevad tõmbekeskused, nagu näiteks Tallinna Tehnikaülikooli ümbrus või hoopis mõne tööstuspargi piirkond.
Mikrokorteritega maja planeerides tasub hilisemat silmas pidades kaaluda kahe erineva variandi vahel. Esiteks, ja praegu levinud võimaluseks, on valminud hoone müüa korterite kaupa edasi investoritele. Teiseks variandiks on hakata kortereid ise üürile andma, tekitades endale tervikliku rahavooga objekti. Muide, sellist üürimaja on hiljem võimalik ka edasi müüa, sest alati on liikvel institutsionaalseid suurinvestoreid, kes tunnevad selliste rahavooobjektide vastu suurt huvi.
