Eesti Vabariigi 100. juubelist inspireerituna rajatakse Tallinnasse Mustamäele Pöörise elamurajooni skulpturaalse kompositsiooniga väljak, mille autoriks on arhitekt Raiko Reinson. Tegemist on kogu piirkonna väärika keskpunktiga, kus on haljastus, mänguplatsid ning juubeli auks püstitatud arhitektoon.
Idee luua Pöörise elurajooni keskväljak sündis kvartali arendajal AS TTP-l juba 2016. aasta varakevadel. Kohe oli sooviks, et tegu poleks lihtsalt platsiga, vaid et sellest saaks maamärk, mis hakkaks seostuma just Pöörise elurajooniga ning eristuks teistest omataolistest. „Tahtsime, et see oleks keskpunkt, mille üle elanikud võiksid uhkust tunda. Et tekiks selline tunne, et kui äge see on, et just siin elame“ räägib AS TTP juhataja Peeter Puusepp.
„Fakt, et 2018 on Eesti Vabariigi juubeliaasta, andis meile vaid indu juurde. On auasi teha oma riigile kingitus. Ja kuigi keskväljaku idee teostamine osutus keerukaks, ei võtnud me seda kui takistust. Me pole oma ettevõttes kunagi kartnud keerulisi väljakutseid, pigem oleme hoidnud lihtsatest tüüplahendustest. See on kingitus oma riigile ja elanikele. See pingutus on seda väärt,“ on Puusepp kindel.
Pärast mitmeid konsultatsioone said peaväljaku kavandiga tegelema asuda Nord Projekti arhitekt Raiko Reinson ja juhataja Andres Saar. Reinson on ka arhitektuursae lahenduse idee autor.
„Arhitektooni idee sündis nii, et võtsin A3 paberi, millest lõikasin kolmnurkse siilaka ning mis vinti keeratuna moodustas pöörise. Panin selle liimiga aluse külge kinni, tegin mobiiliga pildi ja saatsin ära,“ räägib Reinson. „Minu idee oli kohe see betoonist teha, veidi veel pabistasin, et kas nii kalli lahendusega ollakse nõus. AS TTP võttis idee rõõmuga vastu ning insenerid plaksutasid käsi, sest ülesanne oli väga põnev.“
Kuna keskväljaku kontseptsioon pidi arvestama, et ümberringi on tornmajad ja vaatenurki seetõttu sisuliselt 360 kraadi ulatuses, peab igalt poolt avanema hea vaade. Lisaks peab olema mõnus ka väljakul ringi- ja läbi liikumine. „Et oleks dünaamiline vorm, mis on pidevas muutumises. Iga nurga alt uus vaade,“ lisab Reinson.
„Kui ma nägin selle skulptuuri tööjooniseid, siis oli minu esimene reaktsioon, et keegi on heas mõttes „hulluks läinud“,“ räägib töid teostanud PR Betooni töödejuhataja Irmo Nuut. „Kuna betoonkonstruktsioonide valmistamine on niigi keeruline ja töömahukas, siis sellise, ebakorrapärase kujundi tegemine oli veel eriti väljakutsuv. Tuli teha eel-katsed ehk valmistada erineva kaldenurga ja suurusega rakiseid ning need betoneerida, et aru saada, kuidas materjalid peavad vastu erinevale betoonisurvele.“
Tema sõnul oli keeruline töölistele selgitada, et pole ühtegi täisnurka ega sirget seinaosa, mida saaks kasutada mõõtmise kontrolliks. „Igaüks, kes mööda läks, küsis, et kas see asi, mida me ehitame, keeratakse püsti või viiakse kuhugi mujale? Keegi ei suutnud uskuda, et see ebamaine kujund jääbki sinna. Aga siiski tänu projekteerijale, arhitektile ning headele nõuandjatele ja spetsialistidele suutsime panna paika nn kondikava ja ehituse mõistes lähenesime asjale ebatraditsioonilisel viisil. Lõpptulemusega võib rahule jääda, linnaruumi on tekkinud nagu midagi ebamaist, midagi teiselt planeedilt,“ rõõmustab Nuut.
Lõpuks valmis 24 cm paksune valge betoonivalu, maksimumkõrgusega 5,7 meetrit, mille kogukaaluks 130 tonni, ehk 6,5 vana trammi.. Kogu ülejäänud plats toetab ideed ja arhitekt, patriootliku inimesena kujundas peidetud “Eesti 100” motiivi sinna sisse.
„Arhitektoone ei pea igale poole rajama, aga teinekord, kui tunne on õige, siis on hea, kui arendaja seda spondeerib. Mul on hea meel, et AS TTP läks ideega kaasa ja see asi sündida sai,“ lisab Reinson.
Pöörise keskväljaku ehitustööd käivad täie hooga, kevadel rajatakse ka haljastus. Valminuna saab sellest maamärk, mis on loodud kestma. Kui käesoleval aastal on see kingitus riigile ja elanikele, siis aastal 2118 peetakse siin loodetavasti mõnd Eesti 200 juubelüritust.
