Probleemse kinnisvara müümisel tasub olla aus, kõik ära rääkida ning vastavad mured ka notariaalses müügilepingus fikseerida. Olgu tegu siis ebameeldivate naabrite, puuduvate dokumentide või probleemidega hoone konstruktsioonides.
Probleemse kinnisvara müük
Kinnisvaratehingute puhul kaitsevad Eesti seadused ennekõike ostjat, mis on ka loogiline, sest müüja peab tagama, et tema poolt lubatu vastab tõele. Samas ei tähenda see seda, nagu probleemset kinnisvara müüa ei saaks. Saab küll, kuid vigu ei tohi teadlikult varjata, sest vastasel juhul rakendub varjatud puuduste säte, mis kehtib kuni kolm aastat pärast tehingut.
Kinnisvaratehingute puhul kaitsevad Eesti seadused ennekõike ostjat, mis on ka loogiline, sest müüja peab tagama, et tema poolt lubatu vastab tõele. Samas ei tähenda see seda, nagu probleemset kinnisvara müüa ei saaks. Saab küll, kuid vigu ei tohi teadlikult varjata, sest vastasel juhul rakendub varjatud puuduste säte, mis kehtib kuni kolm aastat pärast tehingut.
Kõik olgu kirjas
Kõige rohkem tekib vaidlusi kolme tüüpi probleemide korral:
- Vead elamispinna siseviimistluses või hoone konstruktsioonide ja katuses, mis tihti tulevad välja varjatud puudustena.
- Halvad või lärmakad naabrid. Selle kohta on olemas kohtulahend, mis käsitleb niisuguste elanike mittemainimist samuti varjatud puudusena.
- Täpselt sama seis on ka siis, kui puuduvad kasutusluba või dokumentatsioon ehitustööde ja rekonstrueerimise kohta.
Igasugu probleemide korral tuleb kõik ausalt ära rääkida ning võimalusel (näiteks vajalikud dokumendid) ise asjad korda ajada. Aga mitte ainult – kõik mainitud vead, mis ostja on teatavaks võtnud, tuleks kindlasti kirja panna ka notariaalsesse ostu-müügilepingusse. Tundugu need nii tühised kui tahes.
Sest paraku on elu näidanud, et ka igati tore klient, kes ütleb, et pole probleemi, või mingil põhjusel suulist kokkulepet eirata ja kahjunõudega välja tulla.
