Pole mingi uudis, et rahva autolembus on tekitanud endistes magalapiirkondades parkimiskohtade nappuse tõttu paraja anarhia. Vähe sellest, et tekkinud olukord rikub ümbruskonda, tekitab elanikele ja külalistele kõvasti ebamugavust ning ajab naabreidki tülli, võib korralagedus parkimisega keerata kihva ka korteri müügi.
Probleem on olnud päevakorras juba aastaid ning selle põhjuseid on kolm: vanemad piirkonnad ei ole planeeritud suurt autodehulka vastu võtma, peredes on tihti rohkem kui üks sõiduvahend ning suhteliselt ebapopulaarne ühistransport, mis ei meelita autoinimesi bussidesse. „Vürtsi“ lisab veel asjaolu, et paljudes piirkondades pole lubatud maja sissesõiduteele paigaldada tõkkepuud ja see toob olukorra, kus olemasolevaid kohti võivad ära võtta teiste majade elanikud või nende külalised.
Uusarendustes on parkimine korraldatud, olemas on fikseeritud kohad ja korrapärane süsteem. Samas võib, sõltuvalt asukohast, probleeme esineda ka siin. Näiteks pole lahendust leitud külalistele või siis on pere kahele autole lisandudu veel kellegi tööauto, millele enam kohta ei ole. Üldjuhul on uusarendustes ettenähtud 1,2 parkimiskohta korterile, kuid tänasel päeval on seda eelkõige äärelinnas, kus elab rohkem autoomanikke ja kahe või enama masinaga perekondi, kindlasti vähe.
Segadus parkimiskohtadega võib takistada korterite müüki. On juhuseid, kus ostuhuviline on tehingust loobunud, sest parkimiskohtadega toimuv on talle arusaamatu. Samuti võib see probleem mõjutada ka korteri likviidsust, sh selle hinda. Markantsematest näidetest võib esile tuua aga selle, kuidas huviline on läinud õhtul kell 10 maja ümber luurele ning näinud, et erinevalt päevasest ajast valitseb seal täielik kaos ning võimalus hilisemal ajal autole kohta leida on võimatu. Loomulikult ei lähe sellisel juhul tehinguks.
Probleemi leevendamiseks vaatavad paljud linna poole, millel on tegelikult hoobasid olukorra parandamiseks. Eelkõige oleks vaja ellu viia konkreetne parkimismajade rajamise süsteem, sest olemasolevad paneelmajade krundid on väiksed ja puudub reaalne võimalus parkimiskohti ehitada. Linn on andnud nn magalapiirkondade korteriühistutele võimaluse rajada parkla linna maale, kuid see protsess on aeganõudev ning kallis.
Uusarendustes on kitsaste olude puhul lahenduseks ilmselt vaid maa-aluse parkimiskorruse rajamine. Tõsi, tegu on kalli ehitusega, mis kajastub ka korterite lõpphinnas, kuid samas jätaks see lahendus maja ümbrusse enam ruumi ning teisalt võiks ahvatlev olla ka see, et talvel saab majast väljumata otse sooja autosse istuda.
Seni, kuni asjad on, nagu on, peab korterimüüja olema valmis parkimiskoha puudumist võtma kui likviidsust vähendavat tegurit. Kuigi kõik ei oma autot ning seda aina enam just nooremas generatsioonis, peab siiski arvestama, et autoomanikke üldiselt on enam siiski äärelinnades ja keskustest eemal, kus ühistransport pole piisavaks alternatiiviks.
