Kui august andis usku juulis alanud kinnisvaraturu taastumisele, siis september kinnitas varasemate kuude tehingute arvu põhjal tekkinud mõõdukat optimismi, et turu langus on jäänud seljataha.
Kui arenenud riikides on taastumine juba pöördunud hinnakasvuks, siis Eestis saame veel rääkida ainult tehingute arvu kasvust, mis ostujõu ja tarbijakindluse paranedes pöördub ka hinnakasvuks. Seega tasub ostjatel kiirustada, sest ehkki me oleme kõrge pakkumise tõttu veel müügiturul, kus ka pangad teevad pingutusi, et turu parimaid laenutingimusi pakkuda, võib intressimäärade jõuline alanemine tuua turule väga kiireid muutusi.
Eesti korteriturg
Esialgsetel andmetel sõlmiti septembris üle kogu Eesti korteriomanditega 1825 ostu-müügitehingut. Tehingute lisandumisel jääb september tõenäoliselt augustiga (1899 tehingut) samale tasemele. Seega on teist kuud järjest sõlmitud üle 1800 tehingu – viimati juhtus nii 2022. aasta augustis ja septembris. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga sõlmiti 3% rohkem tehinguid, tehingute mediaanhind suurenes teist kuud järjest, nüüd 1,5%. Ka pikemate ajaperioodide vaatlemine toob esile viimastel kuudel aset leidnud tugevat taastumist. III kvartalis sõlmiti esialgsetel andmetel 5414 ostu-müügitehingut – esmakordselt pärast 2022. aastat saame ka kvartaalses võrdluses rääkida tehingute arvu kasvust. Omaette nähtus on ka mediaanhinna kasv – tõenäoliselt on siin mingi osa ka kompositsiooniefektil, kus tehingute hulgas on paremas seisukorras korterite osakaal suurem kui varem, ent õige pea pole pärast aktiivsuse taastumist ka hinnatõusust pääsu.
Tallinnas sõlmiti septembris esialgsetel andmetel 715 tehingut (augustis 727), tehingute mediaanhind oli 2762 €/m². Võrreldes eelmise aasta sama ajaga sõlmiti ligi 8% rohkem tehinguid, samas kui tehingute mediaanhind langes 2,2%. Hinnastatistikat mõjutab veel uusarenduste madalam osakaal, samas kui segmenditi näeme, et nii uusarendustes kui ka järelturul püsivad hinnad veel paigal. Hindajad samas juba näevad rohkem selliseid tehinguid, kus tehinguhind ületab vara turuväärtust, mis näitab turu edasist hinnaliikumist.
Tartus jäi september aktiivsuselt varasema kahe kuu tasemele – sõlmiti 143 tehingut, tehingute mediaanhind oli 2327 €/m². Võrreldes eelmise aasta sama ajaga tuli esialgselt küll statistiline tehingute arvu langus, kuid Taaralinna trendid on sarnased pealinnale ning segmenditi näeme ka siin tehingute arvu kasvu. Mediaanhind on aastases võrdluses kasvanud kolm kuud järjest, ehkki võrreldes eelmise aasta sama ajaga on ka tänavu toimunud peamiselt uusarenduste mahu languse tõttu nominaalne hinnalangus (2470→2410 €/m²).
September jäi Pärnus pikaajalisest keskmisest tasemest veidi allapoole, piirdudes esialgsetel andmetel 60 tehinguga. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga sõlmiti 10 tehingut rohkem ning kasvas ka tehingute mediaanhind, saavutades tänavuse aasta parima tulemuse (2193 €/m²). Kolmandas kvartalis sõlmiti Pärnus 199 tehingut (+44 eelmise aasta sama ajaga), tehingute mediaanhind oli 1854 €/m² (+4,2%).
Narvas sõlmiti septembris 61 tehingut ja tehingute mediaanhind oli 537 €/m². Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes tehingute arv ligi 20 võrra, samal ajal jäi mediaanhind praktiliselt samaks. III kvartali näitajate põhjal olid Narva näitajad anomaalsed, kuna tehingute arv oli madalam kui I või II kvartalis. Ka pakkumishindades näeme jätkuvalt langust; oma osa on siin kiirelt kasvanud küttekuludel.
