Eesti suurima kinnisvarabüroo juhatuse liikme Igor Habali sõnul kasvas kinnisvaratehingute arv eramajadega mullu enam kui 10%. Tallinna lähiümbruse populaarsemate piirkondade Viimsi, Kakumäe ja Peetri vabad krundid on suuresti otsa saanud ning inimesed on sunnitud järjest kaugemale kolima.
Igor Habali kinnitusel viimane majanduslangus kruntide hinda alla ei toonud, pigem vastupidi. „Krundid ja eramud on korteritest vähem likviidsed ning majanduskriis tabab neid sektoreid tavaliselt valusamalt. Kui 2007. aasta kriisiga võis krundi väärtus julgelt poole võrra kukkuda, siis seekord seda ei toimunud. Korterite hind on kaks viimast aastat samal tasemel püsinud, aga kruntidel hoopis tõusnud. Hea asukohaga elamukrundid on täis ehitatud või muutunud oluliselt defitsiitsemaks. Seetõttu on Tallinna lähiümbruse kruntide ja majade turg praegu päris heas seisus,“ ütles Habal.
„Maja ehitamiseks otsitakse krunti Tallinnast kõige rohkem 15-20 kilomeetri kaugusele piirkondadesse, kus on tiheasustus ning valmis lasteaiad-koolid-trennid. Oluline on ka kiire ühendus Tallinnaga, sest inimesed ju tegelikult käivad ikkagi pealinnas tööl,“ ütles Habal.
„Populaarseimate piirkondade nagu Kakumäe, Peetri ja Viimsi paremad kohad on täis ehitatud ning saada on vaid üksikud krundid. Viimsis mõjutavad ehitamist lisaks ka arenduspiirangud. Merevaatega Haabneeme või Miiduranna krundi eest võidakse küsida miljon eurot, sest konkurents puudub. Ka odavamad räämas krundid on hakanud otsa saama ning Viimsis, Meriväljal või Mähel on uusehituseks sisuliselt ainus võimalus vana suvila või maja ostmine,“ rääkis Habal.
„Kui populaarsemad ja logistiliselt paremad kohad on täis, siis liigub arendamine pealinnast eemale – mida kaugemal, seda rohkem on ruumi ja saab sama raha eest ka suurema krundi lubada,“ ütles Habal.
„Soodsam ja rohkem valikut on kohtades, kuhu pole viimaste kümnenditega veel suurt mahtu peale ehitatud. Peetri, Uuesalu ja Järveküla asemel vaadatakse krunti näiteks Raekülla, Vaskjalasse, Lagedile või Kiili valda. Suures plaanis on lähiaastate kindlad kasvajad ka Jõelähtme ja Kuusalu vald, kus ka omavalitsused on arendajate ja ehitajate suhtes koostööaltimad,“ lisas Habal.
