Eesti
Eesti kinnisvaraturg veebruaris kasvas, mis on ka loomulik, sest aasta algusele iseloomulikult on jaanuar alati vaiksem kuu.
Maa-ameti andmetel toimus möödunud kuul 3341 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on jaanuarist 4,9% rohkem. Aastane kasv on aga 12%. Tehingute rahaline koguväärtus oli veebruaris 166,55 miljonit eurot.
Allikas: Maa-amet
Tallinn
Tallinna kinnisvaraturul jätkus tõus. Kui tehingute hulkade kasv on seotud pigem taastumisega traditsiooniliselt vaiksemast aastaalgusest, siis hinnatasemes mängivad endiselt rolli uusarendused ja väiksema üldpinnaga järelturukorterid, peamiselt nn magalates.
Allikas: Maa-amet
Veebruaris toimus maa-ameti andmeil Tallinnas 868 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 86,27 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga kasvas tehinguaktiivsus 4,8%, kuid möödunud aasta veebruariga võrreldes toimus 1,7 protsendiline langus.
Korteritehingute hulgas leidis aset langus, toimus 578 müüki. See on madalam nii jaanuari tulemusest (-2%) kui ka 2013. aasta veebruarist (-1%).
Müüdud korterite keskmine ruutmeetri mediaanhind jätkas aga kasvu, jõudes veebruaris 1312 eurole. Võrreldes jaanuariga kasvas hinnatase 1,8% ja aastaga 24%. Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:
- Haabersti: 1238 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +3,6% ja aastaga +27,4%*.
- Kadriorg: 1860 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -16% ja aastaga +13.6%.
- Kalamaja: 1680 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -0,6% ja aastaga +11,3%.
- Kesklinn: 1783 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -1,1% ja aastaga +10,3%.
- Kristiine: 1371 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -12,2% ja aastaga +12,5%.
- Lasnamäe: 1111 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +2,6% ja aastaga +27,8%.
- Mustamäe: 1218 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +4% ja aastaga +25,4%.
- Nõmme: 1489 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +19,5%* ja aastaga +41,1%*.
- Pirita: 1628 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +3,3% ja aastaga +18,8%*.
- Põhja-Tallinn: 1268 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -7,3% ja aastaga +20,6%*.
* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.
Allikas: Maa-amet
On aina selgem, et senine suur hinnatõus pole enam jätkusuutlik, sest see lülitab järjest rohkem välja potentsiaalse ostjaskonna võimalusi kinnisvara soetada. Kõige probleemsemaks on muutunud olukord magalate ning ka mujal asuvate paneelmajade järelturu korterite osas, kus hinnatõus on olnud suurim. Hinnaootused on muutumas juba liialt optimistlikuks ning pakkumishinnad hakkavad jõudma uusarendustele aina lähemale. See on tekitanud aina suurema hulga müügipakkumisi, mis portaalides jõude seisavad.
Tulevikku prognoosides tuleb väga selgelt arvestada asjaoluga, et praeguseks on kinnisvara aastane hinnatõus ületanud keskmise palga kasvu juba mitu aastat ja see ei saa enam nii jätkuda. Inimestel on küll endiselt olemas soov osta kinnisvara, kuid nagu näitavad ka Eesti Kinnisvarafirmade Liidu poolt tellitud uuringud, saab kasvav hind ostuotsuse tegemisel aina suuremaks takistuseks.
Seega, kel on soov müüa, peab olema valmis ka tõsisemateks hinnaläbirääkimisteks või panema koheselt reaalsetele oludele vastava pakkumishinna. Inimestel on buum ja sellele järgnenud krahh väga hästi meeles ning tulevikku hinnatakse palju pragmaatilisemalt.
Tallinna eramuturg jõudis veebruaris vahepealsest vaiksemast perioodist tagasi tavapärasele tasemele. Elamuid-suvilaid müüdi 28 (jaanuaris 19) ja hoonestamata elamukrunte 6 (jaanuaris 9).
Allikas: Maa-amet
Tartu
Tartu kinnisvaraturg tõusis veebruaris tavapärasele tasemele. Maa-ameti statistika kohaselt toimus 172 ostu-müügitehingut, mis on 27,4% jaanuarist enam. Aastaga langes tehingute arv aga 3,9%.
Allikas: Maa-amet
Korteritehinguid toimus 110, mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1102 eurot. Võrreldes jaanuariga kerkis antud hind 7% ja 2013. aasta veebruariga 21,8%.
Allikas: Maa-amet
Ka eramuturg tõusis tavapärasele tasemele. Veebruaris müüdi 17 elamut-suvilat ja 9 hoonestamata elamumaakrunti (jaanuaris olid need numbrid vastavalt 14 ja 2).
Ida-Virumaa
Ida-Virumaal toimus veebruaris 315 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on viimase 12 kuu lõikes keskmine tulemus. Võrreldes jaanuariga kasvas tehinguaktiivsus 10,5% ja aastaga 20,2%.
Allikas: Maa-amet
Kui seni on maakonna korteriturul näidanud Narva linn suhteliselt stabiilset kasvu, siis veebruaris toimus langus ja aset leidis 46 müügitehingut (jaanuaris 66). Ruutmeetri keskmine mediaanhind kasvas kuuga 17,3% 492 eurole. Tegemist on muuseas ka masu-järgse rekordiga.
Allikas: Maa-amet
Teistes suuremates linnades jätkas korteriturg varasemale iseloomulikult „lainetades“. Näiteks Jõhvis müüdi 14 korterit (jaanuaris 21), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 190 eurot (langus võrreldes jaanuariga 26%). Kohtla-Järvel müüdi aga 63 korterit (jaanuaris 64) ning nende keskmine ruutmeetri mediaanhind kerkis kuuga 13,1% 98 eurole.
Allikas: Maa-amet
Maakonna olulisim, Jõhvi eramuturg oli veebruaris tavapäraselt tasemel. Müüdi 5 maja (jaanuaris 3) ja 1 elamukrunt (jaanuaris 0).
Pärnu
Veebruaris toimus Pärnus maa-ameti andmetel 67 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on tavapärasest madalam tulemus. Kuuga kerkis tehingute hulk traditsiooniliselt vaikset jaanuari arvesse võttes 4,7%, kuid aastane langus on 4,3%.
Allikas: Maa-amet
Kortereid müüdi 49 (jaanuaris 48), mille mediaankeskmiseks ruutmeetrihinnaks tuli 731 eurot. Võrreldes jaanuariga kerkis hinnatase 1,1% ja mulluse veebruariga 2,5%.
Allikas: Maa-amet
Eramuturg on muutunud kevadiselt aktiivsemaks. Veebruaris müüdi 7 maja ja 2 elamukrunti, jaanuaris olid vastavad numbrid aga 1 ja 4.
Viljandi
Erinevalt paljudest teistest Eesti piirkondadest oli Viljandi kinnisvaraturg veebruaris jaanuarist vaiksem. Maa-ameti andmetel toimus möödunud kuul 20 kinnisvara ostu-müügitehingut (jaanuaris 26 ja möödunud aasta veebruaris samuti 20 tehingut).
Allikas: Maa-amet
Kortereid müüdi 15 (jaanuaris 16), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 497 eurot. Võrreldes jaanuariga kerkis keskmine hinnatase 1% ning aastaga 6,9%.
Allikas: Maa-amet
Müüdi ka 1 eramu, kuid endiselt mitte ühtegi elamukrunti (viimane müüdi möödunud aasta juunis).
Rakvere
Rakvere kinnisvaraturg oli veebruaris viimase 12 kuu aktiivseim, jagades tehingute arvu arvestuses esikohta 2013. aasta oktoobriga. Maa-ameti andmeil toimus möödunud kuul 33 kinnisvara ostu-müügitehingut, jaanuaris oli neid 26 ja mullu veebruaris 19.
Allikas: Maa-amet
Kortereid müüdi 21 (jaanuaris 14), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 464 eurot. Võrreldes jaanuariga langes keskmine hinnatase 6,4% samas kui aastaga kerkis see 14%.
Ka eramuturg oli keskmisest aktiivsem, müüdi 7 maja (jaanuaris 5) ja 1 elamukrunt (jaanuaris 3).
Allikas: Maa-amet
Kuressaare
Kuressaares oli veebruar vaikne. Maa-ameti andmetel toimus 14 kinnisvara ostu-müügitehingut (jaanuaris 25 ja 2013. aasta veebruaris samuti 14).
Allikas: Maa-amet
Kortereid müüdi 11 (jaanuaris 17) ning keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 551 eurot. Võrreldes jaanuariga langes hinnatase 19,4% ja aastaga 11%.
Veebruaris eramuid ei müüdud (jaanuaris 4), kuid omanikku vahetas siiski 1 hoonestamata elamukrunt (jaanuaris 0).
Allikas: Maa-amet
Haapsalu
Veebruaris toimus Haapsalus 13 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on jaanaurist 3 võrra enam. Ka möödunud aasta veebruaris toimus Haapsalus 13 tehingut.
Allikas: Maa-amet
Kortereid müüdi 9 (jaanuaris samuti 9) ning toimunud tehingute põhjal kujunes ruutmeetri mediaankeskmiseks hinnaks 385 eurot. Kuna jaanuaris toimus tavapärasest oluliselt rohkem madalama hinnaga korteritehinguid, mistõttu oli ka ruutmeetri keskmine mediaanhind tavapärasest allpool, kerkis hinnatase veebruaris 34,8%.
Ja teisalt, kuna 2013. aasta veebruaris müüdi keskmisest oluliselt kallimaid kortereid uues majas, siis on aastane hinnalangus seetõttu aga 27,9%.
Allikas: Maa-amet
Veidi elavnes aga eramuturg. Kui jaanuaris ei müüdud ühtki maja ega krunti, siis veebruaris müüdi 2 eramut.
Artikli allikas on Uus Maa |