Eesti
Märts oli keskmisest oluliselt aktiivsem kuu, kuid samas tekitas jätkuv hinnatõus aina enam küsimusi selle jätkusuutlikkuse teemal. Kevadkuud on olnud traditsiooniliselt aktiivsed, mil võetakse vastu ostuotsuseid ja viiakse ellu ka varem kavandatut.
Selle kõrval on aga tunda ostuaktiivsuse vähenemist mitmel pool seni populaarsetes linnades-asumites, mille põhjuseks on kiirelt kasvanud hinnatase. Samuti ei maksa alahinnata olukorda majanduses, mille kasvuprognoose on taas kärbitud.
Maa-ameti andmeil toimus üle Eesti 3699 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on veebruarist 9,8% enam. Võrreldes 2013. aasta märtsiga kasvas tehingute hulk 24,4%. Tehingute rahaline kogumaht oli märtsis aga 190,28 miljonit eurot.
Allikas: Maa-amet
Tallinn
Märts oli Tallinna kinnisvaraturul viimaste aastate aktiivseim kuu. Maa-ameti andmeil toimus 1112 kinnisvara ostu-müügitehingut, kusjuures tuhande tehingu piiri on pärast masu-aega 2009. aastal ületanud vaid viis kuud. Võrreldes veebruariga kerkis tehingute hulk 28% ja aastaga 31,6%.
Allikas: Maa-amet
Kortereid müüdi 698 (veebruaris 578) ning ka see on üks viimaste aastate kõrgemaid tulemusi. Müüdud korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind tegi taas uue rekordi, kasvades kuuga 5,8% 1388 eurole. Aastaga on hinnatase kerkinud 28,6%. Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:
- Haabersti: 1228 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -0,9% ja aastaga +19,9%*.
- Kadriorg: 1959 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +5,4% ja aastaga +18,3%.
- Kalamaja: 1612 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -4,1% ja aastaga +9,8%.
- Kesklinn: 1830 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +2,6% ja aastaga +12,1%.
- Kristiine: 1534 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +11,9% ja aastaga +34,6%*.
- Lasnamäe: 1189 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +7,1% ja aastaga +25,4%*.
- Mustamäe: 1273 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +4,5% ja aastaga +28,5%*.
- Nõmme: 1351 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -9,2% ja aastaga +26,3%*.
- Pirita: 1477 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -9,3% ja aastaga +8,2.
- Põhja-Tallinn: 1403 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +10,7% ja aastaga +37,1%*.
* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.
Allikas: Maa-amet
Pidevalt sündivad uued rekordid tõstatavad küsimuse, kaua selline hinnatõus veel kestab. Nagu juba varem oleme kirjutanud, pole selline kasv pikemas perspektiivis enam jätkusuutlik, sest hinnakäärid kinnisvara maksumuse ja reaalpalga vahel kasvavad. Millal täpselt saabub tipp, näeme tagantjärele.
Aasta teiseks pooleks ennustame stabiilsemat arengut, sest inimesed otsivad soodsamaid ostuvõimalusi (remonti vajavad korterid, eluasemed seni ebapopulaarsemates piirkondades) ning kui sellised tehingud saavad statistikas suurema mõjuvõimu, hakkab hinnatõus ka pidurduma. Kuigi mõnede korteritüüpide puhul on kindlasti oodata ka hinnalangust, pole üleüldist drastilist kukkumist siiski oodata, sest teatav nõudlus kallima hinnaklassi kinnisvara ja uusarenduste vastu säilib.
Ka eramuturg oli tavapärasest aktiivsem. Elamuid ja suvilaid müüdi 40 (veebruaris 28) ja hoonestamata elamukrunte 16 (veebruaris 6).
Allikas: Maa-amet
Tartu
Tartu kinnisvaraturul toimus märtsis langus. Seda võrreldes nii veebruari kui ka möödunud aasta märtsiga. Maa-ameti andmeil toimus 155 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on veebruarist 9,9% ja mullusest märtsist 4,9% vähem.
Allikas: Maa-amet
Müüdud korterite hulk kasvas aga 121-ni (veebruaris 110). Tehingute põhjal arvutatud ruutmeetri keskmine mediaanhind kerkis kuuga 0,8% 1111 eurole. Aastane hinnakasv oli aga 22%.
Allikas: Maa-amet
Eramuturg mõnevõrra langes – müüdi 10 maja (veebruaris 17) ja 5 elamukrunti (veebruaris 9).
Ida-Virumaa
Ida-Virumaa kinnisvaraturg jätkas märtsis tavapärasel kursil ning kevade lähenedes tehingute hulk iseloomulikult tõusis. Maa-ameti andmetel leidis aset 337 ostu-müügitehingut, mis on veebruariga võrreldes 6% ja möödunud aasta märtsiga võrrelduna 23,4% enam.
Allikas: Maa-amet
Korteriturg liikus maakonna linnade lõikes harjumuspäraselt eri suundades. Narvas kerkis müüdud korterite hulk 69-le (veebruaris 46) samas kui ruutmeetri keskmine mediaanhind langes kuuga 9,4% 445 eurole.
Allikas: Maa-amet
Kohtla-Järvel müüdi märtsis 68 korterit (veebruaris 63) ja nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 73 eurot (veebruaris 98 eurot).
Allikas: Maa-amet
Maakonnakeskuses Jõhvis müüdi aga 18 korterit (veebruaris 14) ja tehingute põhjal arvutatud keskmiseks pinnaühiku mediaanhinnaks kujunes 159 €/m2 (veebruaris 190 €/m2). Eramuid müüdi sarnaselt veebruariga 5.
Pärnu
Pärnu kinnisvaraturg oli märtsis taas keskmisest oluliselt aktiivsem, olles sellisel tasemel viimati möödunud aasta oktoobris. Maa-ameti andmeil sõlmiti 93 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on veebruarist 25,7% ja mullusest märtsist suisa 52,5% enam. Suurte protsentide täpsustuseks tuleb siiski lisada, et väikestel kinnisvaraturgudel on sellised kõikumised pigem statistiline eripära kui selge trend.
Allikas: Maa-amet
Kortereid müüdi 75 (veebruaris täpsustatud andmetel 53) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 872 eurot. Võrreldes veebruariga kerkis hinnatase 19,3% ja aastaga 25,6%.
Allikas: Maa-amet
Eramuid-suvilaid müüdi 12 (veebruaris 7), hoonestamata elamukrunte aga kaubaks ei läinud.
Viljandi
Märtsis toimus Viljandis maa-ameti andmeil 30 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on tavapärasest keskmisest kõrgem tulemus. Veebruaris oli antud number 20 ja mullu märtsis 24.
Allikas: Maa-amet
Kortereid müüdi 21 (veebruaris 15) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 382 eurot. Võrreldes veebruariga langes hinnatase 23,2% ja aastaga 31,3%. Viimase numbri täpsustuseks olgu öeldud, et mulluse veebruari hinnatase oli tavapärasest kallimate tehingute tõttu ka oluliselt kõrgem.
Allikas: Maa-amet
Eramuid müüdi 6 (veebruaris 1) ja endiselt pole toimunud tehinguid elamumaadega.
Rakvere
Rakvere kinnisvaraturg tõmbas märtsis hoogu maha. Maa-ameti tehingustatistika kohaselt sõlmiti 27 ostu-müügilepingut. Veebruaris oli vastav number 33 ja möödunud aasta märtsis 29.
Allikas: Maa-amet
Kortereid müüdi 16 (veebruaris 21), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 439 eurot. Võrreldes veebruariga langes hinnatase 5,3% ja aastaga 10%.
Müüdi ka 5 eramut (veebruaris 7).
Allikas: Maa-amet
Kuressaare
Märtsis toimus Kuressaares 18 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on veebruarist nelja võrra ja möödunud aasta märtsis kolme võrra enam. Aasta lõikes on tegu üsna keskmise tulemusega.
Allikas: Maa-amet
Sarnaselt veebruariga müüdi ka märtsis 11 korterit. Kui veebruaris müüdi suurem hulk keskmisest odavamaid kortereid, siis märtsis läks kaubaks rohkem tavapärasest kallimaid elamispindu. Selle tõttu kerkis müüdud korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind ühe kuuga 32,7% 731 eurole. Aastaga kerkis hinnatase aga 8%.
Eramuturg oli ka märtsis veel talviselt vaikne – müüdi vaid 1 elamu.
Allikas: Maa-amet
Haapsalu
Haapsalu kinnisvaraturg jõudis märtsis vahepealsest vaiksemast perioodist taas tavapärasele tasemele. Maa-ameti andmetel toimus 17 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on veebruarist nelja tehingu võrra rohkem. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes on turg aga täpselt samal tasemel.
Allikas: Maa-amet
Kortereid müüdi 14 (veebruaris 9), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 440 eurot. Võrreldes veebruariga kerkis hinnatase 14,3% ja aastaga 12,5%.
Müüdi ka 1 eramu (veebruaris 2). Elamukrunte pole augustist saadik enam müüdud.
Allikas: Maa-amet
| Artikli allikas on Uus Maa |
 |
