Eesti
Kui aprillikuises ülevaates kirjutasime, et kinnisvaraturg kulgeb mööda tavapärast rada, siis mais toimus üsna järsk kannapööre ning tehingute arv langes. Selle põhjus on seni kasvanud kinnisvaraturu aeglustumine ning stabiilsemaks muutumine. Müüjateturg muutub taas ostjate-kesksemaks ning otsitakse soodsamat hinda.
Viimased uudised baasintressimäärade alandamisest, negatiivsest hoiuseintressist ning ka deflatsioonioht omavad ilmselt mõõdukat mõju ka kinnisvaraturule, sest soov raha paigutamiseks hea üüritootlusega korteritesse on kasvanud.
Siiski ei maksa eeldada, et see tekitaks uue hinnaralli, sest (väike)investorid otsivad ikka pigem parema hinnaga kortereid ning valmis ollakse panustama ka Tallinnast välja, nii lähivaldadesse, Tartusse, puhkusepiirkondadesse kui ka maakonnakeskustesse, kus kohalikul tasandil elavdatakse majandust, mille läbi kasvab muu seas ka nõudlus üürikorterite järele. Sellised linnad on näiteks Viljandi ja Rakvere.
Maa-ameti andmetel toimus maikuus üle Eesti 3865 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on aprillist 11,4% ning möödunud aasta maikuust 0,5% vähem. Tehingute rahaline kogumaht oli mais aga 207,66 miljonit eurot ning see näitaja on kuust-kuusse näidanud kerget kasvutrendi.
Vastupidiselt vähenenud müüginumbritele sai hoogu juurde üüriturg. Selle põhjustajaks on ühelt poolt tudengid, kes juba broneerivad kooliaasta alguseks kortereid ning teisalt ka kohalikud ja rahvusvahelised ettevõtted, mis otsivad oma töötajatele uusi elamispindu. Elavaks on muutunud ka puhkusekorterite üürimine ning sellega paistab eelkõige silma Pärnu, kus hinnatase on hoogsalt kasvanud.
Allikas: Maa-amet
Tallinn
Sarnaselt kogu Eestiga langes mais ka Tallinna kinnisvaratehingute hulk. Maa-ameti andmetel toimus 842 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on viimase 12 kuu võrdluses eelviimane tulemus. Aprilliga võrreldes jahenes tehinguaktiivsus 15,7% ning aastaga 23%.
Allikas: Maa-amet
Kortereid müüdi 575 (aprillis 670), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1304 eurot. Võrreldes aprilliga langes antud näitaja 4,9%, kuid aastaga on hinnad kasvanud siiski 17,7% kõrgem.
Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:
- Haabersti: 1197 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga -1,4% ja aastaga +15,8%.
- Kadriorg: 1960 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga -12,3% ja aastaga -5,5%.
- Kalamaja: 1622 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga -9,1% ja aastaga +33,9%*.
- Kesklinn: 1821 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga -1,6% ja aastaga +5,1%.
- Kristiine: 1399 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga -10,6% ja aastaga +15,5%.
- Lasnamäe: 1183 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga +1,4% ja aastaga +18,5%.
- Mustamäe: 1247 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga +0,4% ja aastaga +22,1%*.
- Nõmme: 1338 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga -2,9% ja aastaga +27,1%*.
- Pirita: 1668 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga +10,6% ja aastaga +23,3%*.
- Põhja-Tallinn: 1284 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga -0,8% ja aastaga +27,3%*.
- Vanalinn: 1927 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga -19,6% ja aastaga -36,8%*.
* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.
Allikas: Maa-amet
Eramuid ja suvilaid müüdi 34 (aprillis 28) ja hoonestamata elamumaid 18 (aprillis samuti 18).
Allikas: Maa-amet
Tartu
Tartu kinnisvaraturg tegi mais läbi tugeva languse, jäädes aastavõrdluses üsna madalale tasemele. Maa-ameti andmeil toimus mais 148 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on aprillist 17,8% ja möödunud aasta maist 30,2% vähem.
Allikas: Maa-amet
Kortereid müüdi mais 107 (aprillis 119) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1160 eurot. Võrreldes aprilliga langes hinnatase 1,3%, kuid aastaga on see kerkinud siiski 21,1%.
Allikas: Maa-amet
Ka eramuturg tõmbas hoogu maha. Mais müüdi 14 elamut-suvilat (aprillis 21) ja 2 hoonestamata elamumaatükki (aprillis 4).
Ida-Virumaa
Sarnaselt üldisele langusele vähenes kinnisvara ostu-müügitehingute hulk ka Ida-Virumaal. Maa-ameti andmetel toimus mais kogu maakonnas 389 tehingut, mida on maist 8,3% vähem, kuid möödunud aasta aprillist 21,2% enam.
Allikas: Maa-amet
Kuigi tehingute hulk langes ka maakonna tähtsamatel korteriturgudel, siis hinnatase näitas kasvu. Näiteks Narvas müüdi mais 57 (aprillis 73) korterit, mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 482 eurot. Kuuga kerkis hinnatase 3,6% ja aastaga 17,3%.
Allikas: Maa-amet
Kohtla-Järvel toimus aga 58 korterimüüki (aprillis 73) ning toimunud tehingute põhjal kerkis nende ruutmeetri keskmine mediaanhind ühe kuuga 19,3% 105 eurole. Viimati ületas Kohtla-Järve korterite keskmine ruutmeetri mediaanhinnatase saja euro piiri 2012. aasta septembris. Aastaga kerkis hinnatase aga 9,4%.
Allikas: Maa-amet
Maakonnakeskuses Jõhvis müüdi 21 korterit (aprillis 23) ning siin langes ruutmeetri keskmine mediaanhind kuuga 0,5% 219 eurole. Aastaga kerkis hinnatase aga 17,1%. Müüdi ka 7 eramut-suvilat (aprillis 6) ja 5 elamukrunti (aprillis 0).
Pärnu
Pärnus toimus maikuus maa-ameti andmetel 89 kinnisvara ostu-müügitehingut. Võrreldes aprilliga langes tehingute hulk 3,3% ning aastaga 21,3%. Suur aastane muutus on osalt tingitud asjaolust, et 2013. aasta mai oli mullune rekordkuu.
Allikas: Maa-amet
Kortereid müüdi 65 (aprillis 62) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 833 eurot. Kuuga kerkis hinnatase 4,6% ja aastaga 17,2%.
Allikas: Maa-amet
Eramuid müüdi 10 (aprillis samuti 10) ja elamukrunte 2 (aprillis 5).
Viljandi
Viljandi kinnisvaraturg kasvas kolmandat kuud järjest. Mais toimus maa-ameti andmetel kogu linnas 39 ostu-müügitehingut, mis on aprillist 11,4% ja mullusest maist 39,3% enam. Tõsi, tulenevalt väikesest kinnisvaraturust omab iga tehing suuremat kaalu, mille tõttu võivad muutusi kajastavad protsendid olla kohati päris muljetavaldavad.
Allikas: Maa-amet
Kortereid müüdi 27 (aprillis 22), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks oli 342 eurot. Võrreldes aprilliga, mil müüdi tavapärasest enam kallima hinnaga kortereid, langes hinnatase 33,8%. 2013. aasta maiga võrreldes kukkus hinnatase aga 32,1% ning põhjus on siin sama.
Allikas: Maa-amet
Eramuid müüdi 3 (aprillis 7) ja elamukrunte 1 (aprillis samuti 1).
Rakvere
Kui aprill oli Rakvere kinnisvaraturul keskmiseks tublisti aktiivsem, siis mais jõudis tehinguaktiivsus tavapärasele tasemele tagasi. Maa-ameti andmetel toimus 25 ostu-müügitehingut, mida on aprillist 15 võrra vähem. Aastaga langes tehingute arv 10,7%.
Allikas: Maa-amet
Kortereid müüdi 12 (aprillis 27) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 549 eurot. Kuuga kerkis hinnatase 21,6% ja aastaga 25,6%.
Eramuid müüdi 8 (aprillis 4).
Allikas: Maa-amet
Kuressaare
Kuressaares toimus maikuus 17 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on maa-ameti andmetel kahe võrra rohkem kui aprillis. 2013. aasta mais sõlmiti aga 21 tehingut. Üldiselt on Kuressaare kinnisvaraturg olnud juba pikemat aega küllalt stabiilne.
Allikas: Maa-amet
Kortereid müüdi 10 (aprillis samuti 10) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 607 eurot. Võrreldes aprilliga langes hinnatase 4,8% ja aastaga 22,1%.
Eramuid müüdi 3 (aprillis 0) ja hoonestamata elamumaid 2 (aprillis samuti 2).
Allikas: Maa-amet
Haapsalu
Kui aprill oli Haapsalus erakordselt aktiivne, siis maikuu möödus taas „harju keskmiselt“. Maa-ameti andmetel toimus 18 kinnisvara ostu-müügitehingut. Aprillis oli vastav number 29 ja möödunud aasta mais 20.
Allikas: Maa-amet
Vaiksemaks muutus ka korteriturg – müüdi 9 objekti (aprillis 23), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks tuli 365 eurot. Võrreldes aprilliga langes hinnatase 6,4% samas kui aastaga tõusis see siiski 9%.
Müüdi 1 eramu (aprillis 0).
Allikas: Maa-amet
| Artikli allikas on Uus Maa |
 |
