Tallinna korterite müügistatistikas on uusarenduste osatähtsus stabiilselt kasvanud. Nii on hakanud see mõjutama järelturgu, sest ostuhuvilistel on valikut ning olukorras, kus vanade korterite pakkumishind on kohati jõudnud järele uutele, otsustatakse pigem viimaste kasuks.
Suurim järelturu aktiivsuse vähenemise põhjus peitub, nagu ikka, rahas. Uusarenduste hindadele kannaleastumine on viinud ostuhuvilisi järelturust eemale. Pole ju loogiline, et näiteks renoveeritud kahetoalist korterit vanemas paneelmajas pakutakse 80 000 euroga ja uusarenduse korterit 83 000 euroga.
See ei tähenda muidugi, et järelturg üldse ei toimiks. Muidugi toimib! Õige hinnaga kinnisvara müüb alati. Turuhinnast odavama kiirmüügi pihul lähevad pakutavad korterid isegi loetud tundidega broneeringu alla.
Seega peab järelturukorterit müügiks pakkuv omanik väga täpselt teadma, mis on selle tegelik hinnatase. Kohe kindlasti ei ole mõtet selle määramisel lähtuda teistest kuulutustest portaalides või uudistest, mis räägivad üldsõnaliselt, kuidas hinnad muudkui kasvavad. Igal konkreetsel korteril on siiski oma hind, mis sõltub paljudest erinevatest asjaoludest.
Muidugi loeb ka hea turundus, kuid sellega ei tohi üle pingutada. Võltsid, ületöödeldud pildid ning liiga ülevoolav tekst valmistab korterit vaatama minevale kliendile tihti pettumuse, kuna reaalne olukord koos kõrge hinnaga ei vasta üldse sellele, mida lubati.
Seega, et uute korteritega konkurentsis püsida, soovitan vanema korteri omanikule hinna määramiseks eeltööd või konsulteerida selleks asjatundjaga. Samuti võiks müügikuulutuses näidata seda, mis reaalselt eksisteerib. Kõigele on olemas ostja ning ei pea pelgama, kui korter on veidi kulunud või hall. Õige hinna- ja kvaliteedisuhte puhul tuleb ostja varem või hiljem.
