November oli Eesti kinnisvaraturul rahulik. Kui müüdud korterite hulk piirkonniti langes või jäi samale tasemele, siis hoopis teine asi on ruutmeetrihinnaga, mille kasv ei näi mitte kohe peatuvat.
Esialgsetel andmetel tõi november enne tavapäraselt aktiivset detsembrit kinnisvaraturul kaasa rahunemise – mardikuul sõlmiti 1699 korteriomandi ostu-müügitehingut. Võrreldes eelmise aasta novembriga vähenes tehingute arv enam kui 200 võrra, tänavu on vähem tehinguid sõlmitud vaid jaanuaris ja veebruaris.
11 kuu seisuga pole aga tänavusele aktiivsusele suurt midagi ette heita. Võrreldes eelmise aastaga on sõlmitud umbes 200 tehingut rohkem, seda hoolimata Tallinna tehingute arvu langusest. Võrreldes oktoobriga oli tehingute arvu langus laiapõhjaline, nii sõlmiti Harjumaal 144 tehingut, Ida-Virumaal 38 tehingut ja Tartumaal 18 tehingut vähem.
Erinevalt tehingute arvu langusest on mediaanhinna kasv püsinud küllaltki stabiilsena. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes korteritehingute mediaanhind 7,5% võrra 1443 EUR/m2 eest. Kõrgeim oli tehingute mediaanhind Harjumaal (1819 EUR/m2), millele traditsiooniliselt järgnesid Tartumaa (1389 EUR/m2) ja Pärnumaa (1005 EUR/m2).
Tallinnas vähem müüke, hind aga kasvas
Sarnaselt ülejäänud Eestile jäi november esialgsetel andmetel ka Tallinnas keskmisest vähem aktiivsemaks. Kuuga sõlmiti 757 korteri ostu-müügitehingut, mida oli ligi 90 võrra vähem kui mullu samal ajal. Tänavuse aasta lõikes on vähem tehinguid sõlmitud vaid veebruaris ning uusarenduste mahu kahanemise tulemusena on 11 kuuga sõlmitud umbes 200 tehingut vähem kui mullu.
Vastupidiselt tehingute arvu langusele ei näi kinnisvarahindade kasv pidurduvat, eriti tingimustes, kus majandus- ja palgakasv on Euroopa kontekstis väga tugev. Novembris oli tehingute mediaanhind 1958 EUR/m2, jäädes alla vaid tänavuse aasta oktoobrile. Võrreldes eelmise aasta novembriga suurenes tehingute hinnatase enam kui 12%, viidates sellele, et novembris oli hinnatumate piirkondade osakaal kõrgem.
Tartu kinnisvaraturgu mõjutasid kallid korterid
Esialgsetel andmetel jäi november ka Tartus tänavuse aasta kontekstis tagumisse poolde. Kuu jooksul sõlmiti 127 korteritehingut, mida oli ca 40 võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil ning sama palju jäädi alla ka tänavuse aasta kuu keskmisele näitajale.
Hinnatase on aga võrreldes mullusega Tartus nii palju kerkinud, et novembri tehingute mediaanhind oli 2018. aasta novembriga võrreldes ligi 6% võrra kõrgem. Seega kujunes tehingute mediaanhinnaks 1466 EUR/m2, mis viitab sellele, et hoolimata korteritehingute vähesusest võisid omanikku vahetada ka hinnatumate piirkondade, seal hulgas ka kallimad uusarenduste korterid.
Pärnus aasta vaikseim kuu
Juba möödunud kuul sai juttu tehtud Pärnu kinnisvaraturu sesoonsusest ehk aktiivsuse vähenemisest aasta lõpul. Novembris sõlmiti esialgsetel andmetel aasta väikseim kuu tehingute arv – 55 korteri müük. Tõenäoliselt on siin segu nii madalast järelturu aktiivsusest kui ka suvepealinnale iseloomulikust arenduste valmimisest vastu suve.
Korteritehingute mediaanhind oli novembris 1173 EUR/m2, mis oli 3,5% kõrgem kui eelmise aasta samal ajal. Tänavuse aasta kontekstis on tegemist üsna tavapärase järelturu kuu näitajaga.
Selle aasta 11 kuu lõikes on võrreldes mulluse sama ajaga sõlmitud 100 tehingut enam. Suurem kasv tuli just uusarenduste pealt, kuna aprillis ja mais sõlmiti üle 100 tehingu, mis Pärnu kontekstis on üsna erakordne nähtus.
Narva kinnisvaraturul väike taastumine
Narvas sõlmiti novembris 63 korteri müügitehingut, mis oli praktiliselt tänavuse aasta kuu keskmine tehingute arv. See aasta tuleb võrreldes eelmisega aktiivsem, sest 11 kuu seisuga on sõlmitud paarkümmend tehingut mullusest enam.
Kui tehinguaktiivsuse vaikne taastumine Narva kinnisvaraturul teeb rõõmu, siis murekohaks on endiselt hinnatase, mis pole üldise tõusuga kaasa läinud. November oli mediaanhinna lõikes tänavuse aasta osas pigem tugev, ületades viiendat korda 400 EUR/m2 piiri, jäädes pidama tasemele 418 EUR/m2.
