Tallinna vanalinnast, kui meelelahutus- ja kultuurikeskusest ning kalleima kinnisvaraga piirkonnast on saamas ka aina aktiivsem lühiüürimise asum, kus ilma teeb äri, mis seotud Airbnb-ga. Võib öelda, et päris paljudele sealsetele korteritele on see andnud justkui uue elu.
Et asja paremini mõista, mingem korraks üheksakümnendatesse, mil pärast Eesti taasiseseisvumist osteti vanalinnas palju kortereid välismaalaste poolt. Neid kortereid soetati nii elamiseks, kuid suures osas ka lihtsalt puhkamiseks. Seetõttu seisid paljud korterid suurema osa aastast tühjadena. Nii oli vanalinn osaliselt justkui tühi linnaosa – tänavatel ja äripindadel käis elu, kuid paljude korterite aknad olid pimedad.
Esimesed korterite ostjad on saanud vanemaks ning ei jaksa enam Eestis puhkamas käia ja on seetõttu asunud oma puhkusekortereid müüma või üürioperaatoritele välja rentima. Tänu oma positsioonile Tallinna meelelahutuskeskusena ning populaarsusele turistide seas ongi korterite kõige tasuvamaks kasutusviisiks osutunud nende lühiajaline väljaüürimine.
Uuteks ostjateks on investorid, nii välis- kui kodumaised. Paremini kapitaliseeritud investorid on vanalinnas kokku ostnud üürikortereid isegi kümnete kaupa ja pidevalt soovitakse leida lisa. Üürioperaatoriteks on pigem tegusad Eesti firmad.
Seoses uut tüüpi üürirakenduste, nagu Airbnb, turuletulekuga on Tallinn vanalinna korterite elanikkond hakanud muutuma ning senised tihti tühjalt seisnud elamispinnad ellu ärganud. Vanalinnast on saamas Airbnb linnaosa.
Kuigi vanalinna püsielanikkond ei pruugi selles suhtes alati positiivselt meelestatud olla, sest lühiüür toob ju kaasa lisanduvat (m)elu, mõjub see vanalinnale siiski hästi, sest majad ja korterid hoitakse soojad ning heas korras, et investeeringute väärtus säiliks.
