Järelturukorterid on selle kevade hitt. Inimesed on ostuotsustes julgemad ning kohati läheb suisa enampakkumiseks. Sellest hoolimata ei saa mingist buumist juttugi olla.
Sellise olukorra on tekitanud klassiklaine olukord, kus nõudlus ületab pakkumise. Vähese pakkumise põhjuseks on inimeste soov müüki edasi lükata, sest pole võimalust midagi asemele osta või ei olegi sobivat pakkumist. Nõudlus on aga kasvanud seetõttu, et inimesed, kel on finantsvahendeid, soovivad neid paigutada kinnisvarasse. Asjale lisab vürtsi veel see, et ülehinnatud või muul viisil väheatraktiivsemad korterid seisavad portaalides jõude, samas kui kvaliteetsetele ja erilistele korteritele joostakse tormi.
Eestlane on kinnisvarausku
Kõige enam on nn magalapiirkondades vähenenud ühe- ja neljatoaliste korterite pakkumiste hulk. Kusjuures laiem tendents näitab seda, et üha paremini lähevad just suured perekorterid.
Kui peamiselt ostetakse kortereid ikka endale elamiseks, siis märkimisväärne hulk elamispindadest läheb ka investeeringuks. Meie inimesed on kinnisvarausku ning nii soetatakse kortereid ka pensionifondiks või siis lastele tulevikuks isegi siis, kui hetke üüritootlus on kasin.
Järelturukorterite tehinguhinnad liiguvad ka uusarendustele hoogsalt järele. Iga müüja peab aga arvestama, et kalli hinna eest soovitakse saada kvaliteetset toodet. Remonti vajavate korterite eest keegi üle maksma ei hakka. Seega ei ole tegu buumiga, kus kõik valimatult ära ostetakse.
Koroona mõjutab meid veel pikalt
Kuigi praegune olukord eeldaks jätkuvat hinnatõusu, siis tegelikkuses tuleb piir ette. Üha rohkem saabub juurde ka arendusprojekte, mis seni pausil olid. See tekitab suuremat konkurentsi ja peatab muu hulgas ka hinnatõusu järelturul, sest valikut on taas enam.
Tõsi, inimesed pelgavad võimalikku inflatsiooni ning ei peeta ka võimatuks vabanevate pensionirahade voolamist kinnisvaraturule, kuid teisalt peame arvestama ka jätkuvalt ebastabiilse olukorraga. Kõik asjad käivad inertsiga ning koroona mõjutab meid veel pikalt.
