Kui te kasvõi vahetevahel jälgite kinnisvarauudiseid, siis näete pidevalt uudiseid Tallinna uusarendustest. Kui mõni mu tuttav kolib Tallinna, siis ei taha ta enam osta korterit vanasse majja, vaid läheb panka ning taotleb laenu nüüdisaegse korteri ostuks uude majja. Pärast elab kaua ja õnnelikult, nautides uue elupaiga mõnusid. Nii ei ole ainult Tallinnas.
Seda artiklit kirjutades vaatasin 2011. aasta rahvaloenduse andmeid. Aastatel 2006 – 2011 ehitati Tallinnasse 372 uut kortermaja. Sama perioodi jooksul ehitati Tartusse 123 uut maja, Pärnusse 50, isegi Rakverre 11. Narvasse ehitati aastatel 2006-2011 kõigest 5 uut kortermaja!
Mida korteriostjad ootavad uutelt majadelt ja mida hindavad nende juures?
- Kõigepealt muidugi energiasäästlikkust ehk teisisõnu väikseid kütte- ja kommunaalkulusid. Tänapäeva majade ehitusel kasutatakse kvaliteetseid isoleermaterjale, aknaid ja uksi, soojuse rekuperatsiooniga ventilatsioonisüsteeme, mis võimaldavad soojust säilitada ja korduvalt kasutada, selle asemel et seda külmal ajal lihtsalt välja lasta. Kõik see võimaldab küttekulusid oluliselt vähendada.
- Õnnestunud planeeringud, mis vastavad tänapäeva pere tegelikele vajadustele ja arvestavad vahel ka individuaalseid soove.
- Nüüdisaegsed arhitektuurielemendid ja korterite tehnilised lahendused, suured panoraamaknad, innovaatilised küttesüsteemid, integreeritud tehnika, avarad koridorid, sisseehitatud kapid ja tehnilised ruumid, hügieeniruumid ning trepikojad.
- Kujuneb omapärane kogukond inimestest, kes ostavad uude majja kortereid. Üldjuhul on need noored inimesed või jõukad pered. Olen kokku puutunud selliste projektidega, kus arendaja on hakanud ostjaga suhtlema juba ehitamise ajal ja korraldanud kohtumisi, üritusi, väljasõite rohelisse või piknikule, mille tulemusena on kujunenud sõbralike ja positiivsete naabrite grupp, kus tuntakse ja austatakse üksteist – nagu vanadel headel aegadel.
Milline on olukord Narvas?
Narvas selliseid projekte ei ole. Parim, millega meie ostja arvestada võib, on vana maja korteri ümberehitamine või renoveerimine. Nagu me kõik mõistame, on siin võimalused väga piiratud. Seetõttu on maksejõulised kliendid sunnitud vanade majade vanu kortereid ümber ehitama.
Kõik see sunnib investoreid uusarenduse projekti hindamisel oma riskid kõrgeks tunnistama. Ja nad ei usu, et linnas, kus teisejärgulise kinnisvara ruutmeetri hind on 480 eurot (2015. aasta andmete järgi), hakkavad inimesed ostma uut ja kvaliteetset eluaset ruutmeetri hinnaga 1200-1400 eurot.
Investorid ja ehitustendentsides orienteeruvad inimesed saavad suurepäraselt aru, et kui meil algab uue maja ehitus, on ehitustööde ja materjalide maksumus peaaegu sama mis Tallinnas, Tartus ja teistes linnades. Täna on spetsialistide seas levinud arvamus, et eluaseme ehituse ruutmeetri hind püsib umbes 100 euro piires, olenevalt materjalide kvaliteedist.
Nüüd lisame sellele krundi, territooriumi heakorrastuse, laste mänguväljakute ja parkla ehituse maksumuse, samuti riskid, pangaprotsendid ning finantseerimise ja projektijuhtimise kulud. Ja tulebki välja, et uusehitusi on mõtet püstitada vaid siis, kui korterid saab ära müüa, nagu eespool juba mainitud, ruutmeetri hinnaga 1200-1400 eurot, sest ehitajad tahavad samuti kasumit teenida.
Kuid meie igapäevane suhtluskogemus Narva linna ärimeeste, ostjate ja elanikega annab kindlust, et nõudlus kvaliteetse ning nüüdisaegse eluaseme järele eksisteerib just toimekas ja asjalikus Narvas (mitte kuurortlinnas Narva-Jõesuus) ja et teatud hulk kortereid müüakse ära. Usume, et kindlasti leidub inimesi, kes soovivad osta korteri uude majja just Narvas. Ja nad saavad rõõmuga uue, kvaliteetse ning nüüdisaegse eluaseme omanikuks.
Aleksandr Bogens
Domus Kinnisvara Narva regiooni juht
