Kinnisvaraturu suur aktiivsus peegeldus ka septembrikuu eluasemelaenuturu näitajates. Uusi eluasemelaene võeti septembris aastatagusega võrreldes 14% rohkem ehk 65 miljoni euro väärtuses, mis on seni suurim kuine laenukäive alates 2008. aasta lõpust. Eluasemelaenude jäägi maht kasvas kuuga ligi 10 miljoni euro võrra. Õppeaasta alguses võeti mõnevõrra aktiivsemalt ka õppelaene, kuid ligi 22% vähem kui 2012. aasta septembris.
Kuigi ettevõtete laenukäive jäi septembris madalamaks kui augustis, oli ettevõtetele väljastatud laenumaht selle aasta kuude võrdluses suhteliselt suur. Uusi lühi- ja pikaajalisi laene väljastati 796 miljoni euro väärtuses, mida oli 15% rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Pikaajalised laenud kasvasid kiiremini ja moodustasid kogu käibest kolmandiku. Mõne suure tehingu tõttu kasvas laenukäive jätkuvalt kiiresti kinnisvara, taristu ja kaubanduse sektoris.
Reaalsektori mõnevõrra aktiivsema laenutegevuse toel kasvas septembris Eesti ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude ja liisingute maht kuuga üsna märkimisväärse 111 miljoni euro võrra 14,9 miljardi euroni.Portfellimahu aastakasv püsis siiski tagasihoidliku 1,3% juures.
Ettevõtete pikaajaliste laenude ja majapidamiste eluasemelaenude keskmised intressimäärad jäid ka septembris muutumatuks – vastavalt 3% ja 2,5%. Enamiku laenulepingute baasintressimäär 6 kuu Euribor ei muutunud samuti ja püsis 0,34% juures.
Laenukvaliteet on jätkuvalt paranenud nii ettevõtete kui ka majapidamiste laenuportfellis. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellis alanes septembris 2,4%ni. Pikaajalises maksevõlgnevuses laenude maht vähenes septembris ligi 34 miljoni euro võrra.
Eesti reaalsektori hoiuste aastakasv kiirenes septembris 3%lt 5%ni. Hoiuste maht kasvas kuuga 75 miljoni euro võrra 8,8 miljardi euroni. Hoiuste mahu suurenemisse panustasid enim ettevõtted 53 miljoni euroga, kuid majapidamiste hoiuste aastakasv oli kiirem (7%) kui ettevõtete hoiuste aastakasv.
Eestis tegutsevad pangad teenisid 2013. aasta kolmandas kvartalis 85,6 miljonit eurot kasumit. Seda oli 9% enam kui eelmise aasta samal perioodil. Kasumlikkust toetas tehinguaktiivsuse kasvuga kaasnenud teenustasutulude kasv, samas kui puhas intressitulu pankade koondarvestuses püsis möödunud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes pea samal tasemel. Kasumlikkust on toetanud juba kolm aastat järjest ka varasemate laenuallahindluste taas kasumina arvelevõtmine.
Allikas: Eesti Pank
