Eesti reaalne kaupade ja teenuste eksport on vähenenud võrreldes 2022. aastaga kümnendiku võrra, kuid teistes Balti riikides pole sedavõrd suurt langust näha olnud. Luminori peaökonomist Lenno Uusküla analüüsib Balti riikide ekspordivõimekuse muutust ning prognoosib järgnevate aastate väljavaateid.
„Kaupade ja teenuste reaalne eksport oli eelmise aasta lõpuks 2022. aasta lõpuga võrreldes langenud Eestis pea 10%, Lätis 6% ja Leedus 3%. Kuigi Balti riikide eksporditulemused näivad esmapilgul masendavad, on tegelik olukord mõnevõrra parem. Langus on suurel määral seotud reekspordi järsust vähenemisest agressiivsete riikidega,” ütles Uusküla. Ta lisas, et siiski esineb suuri raskusi eeskätt ehituse- ning kinnisvaraga seotud ekspordisektorites. Ehitusega seotud sektorid (puit, mööbel, metalltooted jne) kannatasid naaberriikide elamuehituse kriisi tõttu, mille taga oli enamasti intressimäärade tõus.
Eelduste kohaselt paraneb olukord mõnevõrra juba tänavu . Üks selgitus on, et ettevõtted on olukorraga kohanenud ja tõrjuvad välja konkurente kõrgemate kuludega riikidest. Näiteks Saksamaal ja Põhjamaades on saeveskid pankrotistumas, kuid Baltimaades ei ole selles segmendis seni märkimisväärseid äritegevuse ebaõnnestumisi toimunud,“ märkis ta.
Ühtlasi nentis peaökonomist, et Lätis on töötleva tööstuse investeeringud aastatel 2022–2024 jooksevhindades kasvanud 48%. Enamasti suunatakse investeeringud traditsioonilistesse majanduse alustaladesse ehk puidu- ja toiduainetööstuse, eriti vineeritootmisesse ning muudesse valdkondadesse, mis aitavad Lätis olemasolevate oskuste ja taristu abil saavutada suuremat sissetulekut.
Uusküla märkis, et nutiteenuste eksport püsis 2024. aastal Eestis ja Leedus tugevana ning aasta lõpu poole oli märgata elavnemist ka Lätis. Läti liigub airBalticuga püsiva lahenduse suunas, mis aitab õnnestumise korral kaasa turismi ja ärireiside arengule kogu piirkonnas.
„Oluline küsimus tuleviku kohta on see, kuidas mõjutab tehisintellekt nõudlust IT- ja vähemal määral ka äriteenuste järele – riskid on kindlasti olemas. Eesti positsioon tundub suhteliselt tugev, kuna kohalikud ettevõtted on platvormiomanike seas üleesindatud (Bolt, Pipedrive jne), mistõttu on neid keeruline asendada. Samal ajal võib tehisintellekt nende äri efektiivsemaks muuta,“ ütles ta.
Uusküla sõnul hakkab Baltikumi eksporditulemustele negatiivset mõju avaldama USA presidendi otsus kehtestada Euroopa Liidule 20-protsendine kaitsetolli määr, seda eriti puidu- ja elektroonika eksportijatele, samuti USA turule keskendunud mehhaanikaseadmete tootjatele. Mõju täpset ulatust on peaökonomisti sõnul täna veel vara hinnata. Meie jaoks oluliste kaubanduspartnerite elamuehitus jõudis intressimäärade tõusu tõttu teatavasse kriisi, kuid Uusküla prognoosib, et ees on ootamas helgemad ajad. „Kuigi nõudlus on endiselt väike, hakkavad ehitusega seotud sektorite eksporditulemused paranema.“
