Kuigi korteri keskmise ruutmeetrihinna brutopalgaga võrdlemisse võib suhtuda erinevalt ning kummagi näitaja mõjutajaiks saab olla omajagu teineteisest täiesti sõltumatuid faktoreid, peetakse nende kahe kõrvutamist üldiselt siiski turgu iseloomustavaks. Kui kogu Eesti lõikes on näitajad suhteliselt võrdsed, siis Tallinnas kiirustab ruutmeetrihind palgast aina kõrgemale.
Suurim palga ja kinnisvara hinnavahe oli 2007. aastal, buumi tipphetkel, mil olenevalt linnast kerkis keskmine ruutmeetrihind kuni 100% kõrgemale keskmisest brutopalgast. Tol hetkel see suurt tähtsust ei omanud, sest laenuraha oli odav. Pärast krahhi toimus tugev korrektsioon ning 2009. aasta teine pool ja 2010. aasta I kvartal viisid varem rallinud linnades ruutmeetrihinna palgast allapoole. Seejärel algas taastumine ning korterite hinnad sissetulekutest taas kiiremini kasvama.
Kogu Eesti arvestuses on pärast krahhi jäänud keskmine brutopalk ruutmeetrihinnast siiski kõrgemaks, kuid nende vahe on aastatega vähenenud. Kui kinnisvaraturu absoluutses madalseisus 2009. aasta III kvartalis oli keskmine brutopalk 752 eurot, siis korteri ruutmeeter maksis keskmiselt 596 eurot. Käeoleva aasta samas kvartalis olid vastavad numbrid 977 ja 920. Seega on palk kasvanud viie aastaga 30% ja korterite hind 54,4%. Mõlema näitaja puhul omavad suurimat kaalu Eesti tähtsamad tõmbekeskused eesotsas Tallinnaga.
Tallinnas ongi kahe näitaja vahe kärisenud suurematest keskustest enim ning viimastes kvartalis on tempo üha hoogustunud. Kui 2009. aasta III kvartalis oli keskmine brutokuupalk 866 eurot ja korteri ruutmeetri eest tuli välja käia keskmiselt 781 eurot, siis käesoleva aasta III kvartalis olid vastavad näitajad 1120 ja 1460. Nii kerkis pealinnas viie aastaga brutopalk keskmiselt 29,3% ja korterite ruutmeetri hind 86,9%. Samal perioodil kasvas keskmine palk Harjumaal samuti 29,3%, korterite keskmine ruutmeetrihind aga 78,6%.
Tartu maakond on läbi aegade olnud stabiilsem. Kuigi buumi ajal ületas korterite ruutmeetri hinnatase keskmist palka sealgi tublisti, polnud kontrastid nii suured ning pärast krahhi on mõlemad näitajad oma kasvus olnud rahulikud, vahetades aeg-ajalt positsioone või olles suisa võrdsed. Kui 2009. aasta III kvartalis oli keskmine palk Tartumaal 712 eurot ja korteri ruutmeetri keskmine hind 692 eurot, siis viis aastat hiljem on samad näitajad vastavalt 923 ja 1025. Seega kasvas palk viie aastaga 29,6% ja korterite keskmine ruutmeetrihind 48,1%.
Väiksemates maakondades ja asustusüksustes näeme sõltuvalt piirkonna olemusest kas mõlema näitaja vahelist võrdsust või ületab keskmine palk korterite keskmist ruutmeetrihinda. Viimase puhul ei maksa aga kohe teha järeldusi, just nagu saaksid kõik rahulikult kortereid kokku osta. Paljudes sellistes piirkondades on suur väljaränne ning korterite pakkumine ületab ammu juba nõudluse, mis viib hinna järjest allapoole. Keskmine palk kujuneb välja aga tööga hõivatud inimeste sissetulekute põhjal ning mida väiksema asustusüksus, seda enam mõjutab sealset palgataset kõrgemalt tasustatud juhtide ja riigistruktuuride ning kohalike omavalitsuste töötajaskonna sissetulek.
Risto Vähi
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
