Võrreldes portaalides olevate korterite pakkumishindu portaali KV.EE pakkumishindade alusel ning reaalsete korteriomanditehingute tehinguhindu maa-ameti hinnastatistika alusel võime tõdeda, et vahe pakkumishinna ja tehinguhinna vahel on viimase aasta jooksul laiemaks venimas.
Tehinguhinnad on kiiresti langenud
Pakkumishindade ja tehinguhindade vahe suurenemise põhjuseks on viimaste kuude kiire tehinguhindade langus, millega kinnisvarapakkujad ei ole portaalides hindade presenteerimisel kaasa tulnud.
Vaatamata mõningatele kõikumistele võib siiski öelda, et vahe korterite tehinguhindade ja pakkumishindade vahel on püsinud üsna kitsas koridoris.
Kogu Eesti korterite pakkumishindade ja tehinguhindade vahe on olnud viimase kolme aasta jooksul püsivalt 24 ja 35 protsendi vahel pakkumishinnast. 40 protsendi lähedal oli see 2006. aasta esimestel kuudel. Samale tasemele on jõutud 2009. aasta alguses, mil korterite ruutmeetri keskmiseks pakkumishinnaks oli Eestis 19 159, tehinguhinnaks aga kõigest 11 455 krooni.
Tallinna turg on läbipaistvaim
Tallinna linna puhul on tehingu- ja pakkumishindade vahe olnud märksa väiksem – vahemikus 12 kuni 25%. Väiksema vahe põhjuseks on asjaolu, et Tallinna kinnisvaraturg on kõige enam arenenud ning kõige enam läbipaistev. See ei võimalda suurtel hinnakääridel pakkumishindadesse tekkida. Vastasel juhul ei oleks pakkumine konkurentsivõimeline.
Siiski on viimasel kahel kuul tehinguhinnad pakkumishindadest 31% madalamad. Tallinna korteri keskmine pakkumishind veebruaris 2009. a. oli 23 244 krooni, tehinguhind aga 16 132 krooni.
Tartu turg seisab
Üllataval kombel on kõige väiksem vahe pakkumishindade ja tehinguhindade vahel Tartu linnas. Seal on see viimase kolme aasta jooksul olnud vahemikus 8 kuni 20% tõustes käesoleval aastal korraks kuni 30 protsendini.
Tartu kinnisvaraturg on viimastel aastatel üldiselt silma paistnud vähese tehingute arvu ning väheste hinnaalandustega, kuid kiirelt kasvanud pakkumiste arvuga.
Tartu linna keskmine korterite pakkumishind veebruaris 2009. a. oli 18 031 krooni. Tehingud tehti Tartu korteritega veebruaris 13 619 krooni tasemelt.
Pärnu korteriturul on tehingu- ja pakkumishindade vahe aga kõige hüplikum. Selle põhjuseks on eelkõige väike turu maht, mida iga tehing oluliselt mõjutada võib.
Hinnavahe ei ole kauplemisruum
Ei ole päris korrektne eeldada, et vahe pakkumishindade ja tehinguindade vahel viitab otseselt kauplemisruumile. Samas annab see ühe indikaatorina pildi, kas kauplemisruum on pigem suurenemas või vähenemas.
Tänasel kinnisvaraturul on tehingute arv on napimast napim. Tehinguni jõudmise oluliseimaks argumendiks on kujunemas hind. Viimaste kuude statstika näitab, et need kinnisvaramüüjad, kes tõepoolest tehinguni soovivad jõuda, on valmis hinda alandama.
Samas pelgavad ostjad üle mõistuse kõrge hinna juures pakkumisi teha. See tähendab, et kui müüja eeldab näiteks mõnd lollikest leida lootes kauplemisruumi 40-50%, siis ostjad ei pea nõnda suurt kauplemisruumi võimalikuks ning loobuvad pakkumisega edasi tegelemast.
Kõik ei tule hinnalangusega kaasa
Turul on terve ka hulk pakkujaid, kes ühel või teisel põhjusel hinda alandama ei ole valmis ja hoiavad keskmist pakkumishindade taset endiselt üsna kõrgel. Paraku mängib aeg selliste pakkujate vastu – hinnalangus, kurb küll, aga siiski jätkub ning reaalsed tehinguhinnad on iga kuuga järjest madalamad.
Protsentuaalne vahe pakkumishindade ja tehinguhindade vahel on viimase aasta jooksul üsna ühtlaselt suurenenud. See tähendab, et reaalsed tehinguhinnad on langenud kiiremini kui pakkujadd on hinda langetanud.
Paradoksaalsel kujul vajab tänane kinnisvaramüüja appi maaklerit, kes kõige veenmavalt suudab kinnisvaraomanikule ära põhjendada madala hinna, mis aitaks reaalselt tehingu teha. Vähema veenmisjõuga maakler tuleb turule pakkumisega, mis lähtub konkureerivatest pakkumishindadest, kuid see tehinguni ei vii.
KV.EE pakkumishindade ja tehinguhindade vahe, krooni
KV.EE pakkumishindade ja tehinguhindade vahe, protsentides
