Kärarikas ümbrus tõmbab eluruumi väärtuse alla
Südalinna kahetoaliste eluruumide hinnad on vähese pakkumise ja kõrge nõudluse tõttu viimaste kuude jooksul märgatavalt tõusnud.
“Kahetoaliste kesklinnakorterite järele on praegu järjekord, kõiki ostusoove pole võimalik rahuldada,” ütles Rime Kinnisvara maakler Roomand Gaston. Suuremaid ja kallimaid kortereid on tema sõnul tunduvalt raskem müüa.
Korterite hinnad on tõusnud üksikute tehingute lõikes, keskmist hinnatõusu ei saa välja tuua. Üldjuhul on kerkinud eestiaegsete eluruumide hinnad, nõukogude ajal ehitatud korterite vastu on huvi madalam, ütles Gaston.
Tema hinnangul põhjustab kõrgema nõudluse kahetoaliste korterite järele nende suhteliselt madal hind. “Kortereid ostetakse üldjuhul laenuraha toel, tõenäoliselt ei jaksa praegused kesklinna korteriostjad üle poole miljoni maksva eluruumi ostuks laenu võtta,” selgitas ta. Üksikuid väga atraktiivseid kortereid võib ka kallimalt müüa.
Hiigelkorterite hinnad kukuvad
Suurte kesklinnakorterite hindadele nõudluse vähenemine esialgu mõjunud ei ole, kuid suuna jätkudes peaksid korterid varsti ka odavamaks muutuma, ennustas Gaston.
Eriti märgatav on nõudluse langus suurte magistraalide äärde jäävate majade eluruumide järele. “Näiteks Pärnu maantee ja Liivalaia tänava äärseid kortereid, mille aknad avanevad tänavale, on küllalt raske müüa,” nentis ta. Kui magistraaliäärne eluruum asub kõrgemal korrusel ning sinna on paigaldatud plastikaknad, on müük tunduvalt lihtsam.
Kõige paremini lähevad kaubaks vaiksemate tänavate äärsed korterid. “Roosikrantsi, Kentmanni ja Kaupmehe tänavad on ostjate hulgas eriti nõutud,” ütles Gaston.
Tema hinnangul on kesklinna eestiaegsetes majades asuvate eluruumide hindadel veelgi tõusuruumi, nõukogudeaegsete korterite hinnad tõenäoliselt ei tõuse.
Vanalinnakorterid endiselt hinnas
Vanalinna korteriturg on võrreldes kevadega muutunud oluliselt elavamaks, keskmised hinnad on veidi kerkinud.
“Vanalinnakorterite hinnad on kevadega võrreldes umbes viis protsenti tõusnud,” ütles Englar Kinnisvara maakler Ingrid Pappel.
Vanalinnakortereid küsitakse rohkem vaiksetele tänavatele, näiteks Vene ja Rüütli tänavale. Suur-Karja tänava eluruumide järele on samuti piisavalt nõudlust, lisas Pappel.
Kärarikaste äritänavate äärsed eluruumid lähevad tunduvalt raskemini kaubaks. Korterit on raske müüa ka siis, kui see asub mõne suurema baariga ühes hoones. Esimesel korrusel asuv pood või kontor eluruumi hinda oluliselt ei mõjuta.
Küllalt raske on müüa ka väga pimedaid kortereid. Vanalinnamajad on kohati üsna tihedalt üksteise otsa kokku ehitatud ning sageli paistab aknast ainult teise maja sein. Näiteks Sauna tänava eluruume on seetõttu küllalt raske müüa, selgitas Pappel. Sisehoov, kus saaks vajaduse korral autot hoida, on korterile suureks plussiks. Kõige sagedamini küsitakse vanalinna 75-100-ruutmeetriseid eluruume.
Puumajakorterid ootavad ostjaid
Kadriorus on nõudlus vanemate puumajakorterite järele märgatavalt langenud, keskmised hinnad oluliselt muutunud ei ole.
“Puumajadesse on eluruume laenuga raskem ja kallim osta kui kivimajja,” ütles Alliksaare Kinnisvara maakler Reet Kruusberg. Laenu tagatiseks panditud korter tuleb kindlustada, puumajas asuva korteri kindlustusmakse on märgatavalt kõrgem kui kivihoone puhul, selgitas ta.
Nõudlus Kadrioru eluruumide järele muutub oluliselt konkreetsete tänavate lõikes, ütles Kruusberg. Enimnõutud tänavad Kadriorus on Weizenbergi ja Koidula. Need tänavad on osalt populaarsed sellepärast, et seal on ülejäänud rajooniga võrreldes vähem lagunenud ja hooletusse jäetud maju, selgitas Kruusberg.
Vilmsi ja Köleri tänavatel on selliseid maju suhteliselt rohkem kui mujal Kadriorus, lisas ta. Hooldamata eluhoonete naabruses on raske ka korralikke kortereid müüa, nentis ta.
Kadriorgu küsitakse enamasti väga suuri või väga väikeseid kortereid, vahepealse suurusega eluruume on raske müüa. “Sageli otsitakse veidi üle 40-ruutmeetriseid kortereid ning üle 80-ruutmeetriseid eluruume,” selgitas Kruusberg. Väikesi ahiküttega kortereid ostetakse odavate ülalpidamiskulude pärast. Suuremaid eluruume nõuavad rikkurid, kes soovivad tingimata Kadriorus elada.
Kadrioru ahiküttega puitelamud on üsna vanad ning sageli ei ole korterites pesemisvõimalust, seega lisandub odavalt ostetud eluruumi hinnale veel kopsakas remondiraha. Paljud korterid ehitatakse ümber gaasi- või elektriküttele ning ahju kohale paigaldatakse kamin.
Kaugemas tulevikus kerkivad hinnad veelgi
Kesklinna korterite hindadel on analüütikute väitel kaugemas tulevikus veel küllalt tõusuruumi.
“Kesklinnakorter on kindlasti turvaline rahapaigutamisviis,” ütles Rime Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark. “Hinnad vähemalt ei lange oluliselt,” lisas ta.
Vanades majades asuvate renoveerimata eluruumide hinnad loomulikult lihtsalt niisama ei tõuse, näiteks osa Kadrioru elamuid on nii vanad, et ilma piisava hoolduseta võivad need varsti kokku vajuda.
Tallinna vanalinna korterihinnad võivad tulevikus ülejäänud kesklinna piirkondadest rohkem tõusta, ütles Toompark. Vanalinnas kergitab hindu vähene pakkumine ning piirkonna omapära.
Kesklinna ülejäänud piirkondade korterihinnad hakkavad tulevikus senisest enam erinema majade lõikes. Selliste eluruumide hinnad, mille aknad avanevad otse mõnele suurele magistraalile, ei tõuse kindlasti nii kiiresti kui kõrvalises sisehoovis asuva maja korterihinnad, rääkis Toompark.
Kristjan Jõevere
Artikli autor on Kristjan Jõevere. Artikkel on avaldatud 22.09.1999 väljaandes Eesti Päevaleht – http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=56766
