Kui vaadelda metsamaade turgu, siis rõhuvas enamuses on ostjateks kodumaised investorid, kes küll näevad oma rahapaigutust lühemas perspektiivis, ent on nõus pigem rohkem maksma, sest metsa hind on muu kinnisvaraga võrreldes tõusnud.
Kõige olulisem küsimus metsamaade turul on kahtlemata see, kui palju on investorite huvi alles kasvava metsa vastu?
Uus Maa äripindade konsultant Vivika Simmo vastab sellele küsimusele üheselt: huvi on taas olemas, investorid tunnevad huvi nii kasvava kui perspektiivse metsamaa vastu.
Ta osutas sellele, et puidukasutuse suurendamisele aitab kaasa riigireservi jäetud metsamaade kiire müük nendele metsaomanikele, kes selle vastu huvi on üles näidanud. “Suures osas ongi need omanikud, kellele on piirimaa eelistostuõigus,” märkis ta.
Teine huvitav küsimus on see, kas saab tuua välja piirkondlikke eripärasid? Simmo ei ole sellega nõus ning märgib, et huvi tuntakse kõikjal Eestis. “Välja on kujunenud, et Läänemaa metsad on vähem kvaliteetsemad, kuid lõplikult oleneb kõik hinnast- kui müügisolev mets on pakkuda mõistliku hinnaga, siis tuntakse huvi iga võimaluse vastu,” ütles ta.
Ent kui läheneda investori seisukohalt, siis mida investor eelkõige vaatab, kui ostab metsamaad ehk mis muudab maa investorile atraktiivseks? Siin on Simmo sõnul kolm märksõna: hea maa, tugev perspektiiv, areaali lainedamise võimalus.
Konsultandi sõnutsi ei ole suurinvestorite puhul sessonsus oluline, ent väikemaa omanikel on näha metsamaade müügi aktiviseerumist suvel või sügisel, kui on vaja lastele kooli või muude kulutuste jaoks vaba raha, ent ei soovita laenu võtta.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ei osanud üheselt vastata küsimusele, milline on metsamaade turu trend. Ta möönis vaid, et metsamaade turul valitseb ebastabiilsus ning kindlale tõusu- või langustrendile viitavaid näitajaid napib.
Ta tõi siiski välja olulise aspekti, et ostjate hulgas jätkub ettevõtjaid, kelle eesmärk on lühikese aja jooksul maksimaalne kogus puitu realiseerida, institutsionaarseid investoreid, kellel on huvi
suuremate metsakinnistute komplektide vastu ning investeerimishorisont ulatub mitmekümne aastani ja nende kahe erineva lähenemise vahelepealseid isikuid. Tulenevalt vaatenurkade erinevusest on investoritel väga erinevad nõudmised kinnistute asukoha piirkonna ja metsa koosseisu osas. “Küll aga võib väita, et nõudlus ületab selgelt pakkumist,” võttis Sooman teema lühidalt kokku.
Arco Vara maakler Margus Põld osutas, et kui rääkida metsamaade turust, siis tuleb rõhutada fakti – puidutööstus on toiduainetööstuse kõrval üks suuremaid tööstusharusid Eestis.
Puidutöötlemise ja puittoodete tootmisega tegeleb Eestis üle tuhande ettevõtte mis mis annab tööd ligikaudu 16 000 inimesele.
Seetõttu tõi Põld välja kolm olulist trendi, mis mõjutavad Eesti puidutööstust ning seega otseselt metsamaade turgu. Esimese asjana tõi ta välja, et Euroopa puiduturu kasv sõltub otseselt rahanduskriisist. Teiseks rõhutas maakler, et suureneva puiduimpordi mahuga on Hiina ja Jaapan ning kolmanda punktina osutas ta sellele, et vajadus hakkepuidu järgi peaks 2012. aastal oluliselt kasvama.
Ta tõi näite: energeetikas tarvitatava kahe miljoni puistekuupmeetri hakkpuidu saamiseks on vaja 800 000 tihumeetrit puitu.
Nende faktide valguses jõuamegi kõige olulisema küsimuse juurde – milline on investorite huvi Eesti metsamaa vastu ning mida täpsemalt otsitakse?
On selge, et kasvava metsa raieõigust ostavad peamiselt kodumaised investorid, sest välisinvestorite huvi raieõiguse vastu praktiliselt puudub.
Põld rõhutas, et investori huvi on pikaajaline ning soov on soetada metsa koos maaga. Seejuures tuleb täheldada, et suuremate investorite huvi algab 600 hektari suurustest metsamaadest.
Siinkohal on maakleri sõnul oluline fakt, et metsamaa ostul hindavad investorid peamiselt värskete inventeerimisandmete olemasolu ehk teisisõnu metsamajandamiskava.
Põld möönis, et kohalik investor, kes ostab metsamaad, vaatab eelkõige kümne aasta perspektiivis raiutavat mahtu. “Välisinvestor investeerib pikema perioodiga ja vaatab rohkem metsakasvukoha headust,” märkis ta. Siin tekib huvipakkuv olukord, et näiteks väiksema metsakinnistu puhul võib kohalik investor pakkuda isegi paremat hinda kui välisinvestor.
On selge, et Eesti on väike ja meid mõjutavad peamiselt maailmaturu trendid, mistõttu võib öelda, et kahel viimasel aastal on hindade kõikumine olnud väike.
Põld osutas, et metsa hinnad on võrreldes muu kinnisvaraga tõusnud. See on investori jaoks oluline fakt.
Võrdlus
- majanduskasvu aastatel oli männi palgi tm hind 1100 kr, siis hetkel on 57…60 eur (900…950 kr).
- majanduskasvu aastatel maksis korter Tallinnas keskmiselt 30000 kr/m2, aga praegu maksab 960 eur/m2 (15000 eur/m2)
Järeldus: puiduturg on majanduslangusest taastunud.
Tabel
- 2010 -2011 realiseeriti üle 60% puidust välisturgudel
- Eestis on ligikaudu 60 paberi-, tselluloosi- või pabertoodeteettevõtet
- paberitööstus annab tööd 1500 inimesele
- 80% paberitööstuse toodangust eksporditakse
- mööbli tootmisega tegeleb 480 ettevõtet
- mööbli eksport moodustab kogumüügist 75%
Hea teada
2009. aastal alustasid:
- Väo koostootmisjaam (puiduvajadusega 850 tuhat m3 hakkpuitu)
- AS Fortum Tartu koostootmisjaam elektritootmist
2011 valmis:
- AS Fortum Termest Pärnu koostootmisjaam
Valmimas on Kuressaare koostootmisjaam
Allikas: Arco Vara
Kes on kes?
- metsamajandamiskavade koostamisega tegeleb üksteist ettevõtet
- suuremad tegevusloaga metsakorraldusettevõtted:
- Lõuna-Eestis Metsaekspert, Metsakorralduse OÜ ja Eesti Erametsakorraldus OÜ;
- Põhja-Eestis Metsabüroo OÜ
- metsakorraldustööde tegevusluba on RMK-l ja Eesti Maaülikoolil
LISALUGU: Millised on olulised trendid metsamaade turul?
Metsamaa müük on taas stabiliseerumas. Kui veel paar aastat tagasi oli puidutööstuse peamisi probleeme nõudluse vähenemine ning kriisi üleelamiseks pidi puidutöötleja olema hästi paindlik, müües metsa käest kätte üsna kaootiliselt ning juhuslikele investoritele, kes ostsid me ilma suurema plaanita. Nõudluse vähenemine lubas metsa hinna üle kaubelda.
Nüüd on taas taastunud heanaaberlikud suhted, kus metsamaad vahetatakse/müüakse naaberkinnistute omanikega oma areaali laiendamise eesmärgil.
Perspektiivis peaks olema kohalik metsa- ja puidutööstus ning puidul baseeruv energeetika Eesti metsa majandusliku väärtuse tagaja, kuid paraku läheb siiski suurem osa laastu, saepuru jms energeetikaks sobivat metsa töötlemise tulemit Norrasse, Rootsi ning Hollandisse.
Samuti on paberpuidu huvi pigem väljapoole Eestit, kohalikule turule jääb saepalk, millest toodetakse näiteks eritellimusel täispuidust mööblit. Kuid on suurenenud üleilmne nõudlus puitmajade järele. Puitmajade kui tervisliku elukeskkonna populaarsus maailmas kasvab järjest, mis aitab kaasa Eesti traditsioonilisele tööstusele, ekspordile ja ühtlasi regionaalsele tasakaalustatusele.
Uus Maa äripindade maakler Vivika Simmo
