Isegi kui sotsid valitsusest lahkuvad, peab uus koalitsioon lähiajal ette võtma rahandusminister Ivari Padari ettepaneku maamaksu aluseks olevad maad ümber hinnata, mis võib kohati kaasa tuua maamaksu mitmekordse tõusu.
Et aga IRLi ja Reformierakonna trump sügisestel kohalike omavalitsuste valimistel on hoopis kodude vabastamine maamaksust, lükkub selline maamaksu järsku kerkimist tõotav otsus vähemalt aasta võrra edasi.
Kuna maamaks laekub täielikult kohalikele omavalitsuste kaukasse, on maade ümberhindamine neile elutähtis. Tulumaksu laekumine omavalitsuste eelarvesse on pea kümnendiku võrra kehvem kui mullu, samuti on maamaksumäärad paljudes omavalitsustes juba maksimumi lähedal.
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul oleks maa korralise ümberhindamise pidanud tegema juba ammu. Ta kritiseeris koalitsiooni lahkarvamusi maamaksu osas: “See koalitsioon võiks omavahel vähemalt milleski kokku leppida, muidu muutub asi naeruväärseks.”
Tallinnas on maamaksumäär 1,5 protsenti ja kui kogu maksustatava maa väärtus oleks pärast uut hindamist kahekordne, võidaks linn eelarvesse isegi rohkem raha, kui maksumäära maksimumile ehk 2,5 protsendile tõstes.
Ümberhindamiseks on praegu halb aeg
Elamuomanikele võib maade ümberhindamine tähendada kuni kolmekordset maamaksu tõusu. Näiteks viimasel hindamisel 2001. aastal määrati Tallinna Pirita linnaosa elamumaa väärtuseks tsoonide kaupa 240-500 krooni/m2, ent viimase aasta jooksul oli sealse elamumaa tehingute keskmine väärtus 800 krooni/m2.
Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark nentis, et tänavune maade hindamine tähendaks maksumaksjale suuremat maamaksutõusu kui hindamine järgmisel või ülejärgmisel aastal, sest maade hinnad on languses. “Samas peaks maid hindama iga viie aasta tagant, aga seni pole julgetud seda otsust teha,” nentis Toompark.
“Mina olen tulnud välja ideega viia läbi maa korraline hindamine. Selle ettepaneku saatus on nüüd valitsuse kätes, kes langetab vaid konsensuslikke otsuseid,” sõnas rahandusminister Ivari Padar.
Ansip ei poolda omandi maksustamist
Peaminister Andrus Ansip teatas üldsõnaliselt, et ei poolda uute maksude kehtestamist ega praeguse maksukoormuse tõstmist. Samas nentis peaminister, et omandi ja töö maksustamise asemel eelistab ta maksustada pigem tarbimist ja saastamist.
IRLi ja riigikogu liige Urmas Reinsalu kinnitas, et ka nemad ei toeta maade ümberhindamist. “See tooks kaasa vähemalt kahekordse tegeliku maksukoormuse tõusu kodudele näiteks Tallinnas,” teatas Reinsalu. Ta lisas, et ümberhindamise võiks teha, kui sellega kaasneks kodualuse maamaksu täielik tühistamine.
Tartu linnapea, reformierakondlane Urmas Kruuse toetas oma erakonna seisukohta ja väitis, et ei poolda ümberhindamist. “See tähendaks, et peame linlastelt rohkem raha küsima. Me ei taha tartlasi liialt koormata,” sõnas ta.
Rahandusministeeriumis on valmimisel ka maamaksuseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on meediasse lekkinud Padari tööplaani järgi kaotada maksemäärade erisused ning kergitada maamaksu alammäär 0,1 protsendilt 0,5 protsendile.
Kommentaar
Armin Kõomägi, Smarten Logisticsi omanik
Maade ümberhindamiste ajaline vahe võiks olla oluliselt lühem kui praegu tekkinud kaheksa-aastane paus. Maid võiks hinnata näiteks iga paari aasta tagant, siis ei oleks ehmatus nii suur. Samas valimislubadus vabastada kodud juba kehtivast maamaksust on populism.
Mart Sõrg, endine Eesti Panga nõukogu esimees
Minul on korteril ja suvilakrundil maamaks, aga summad on väikesed. Kui maamaks tõuseb, mõjutab see kõige rohkem põllumehi ja kaevandajaid, kellel on palju maad. Vara järjest suurem maksustamine Eestis, mis pole heaoluühiskond, on enneaegne. Kohalikud valmimised õnneks veidi päästavad meid maksutõusudest ja kui sügiseks oleme põhjast läbi, on ka surve juba väiksem makse tõsta.
Kalev Kreegipuu, endine Põlva Agro juht
Haritava maa turuhind on viimase kaheksa aasta jooksul kolmekordistunud. Kui maade ümberhindamine toob ka maamaksu kolmekordse tõusu, annab see valusalt tunda. Ka maamaksumäära tõstmist omavalitsuste poolt võib oodata, kuna nende eelarved on miinuses. Seni on üritatud põllupidajaid säästa, aga eelarve lappimiseks võidakse ka nende maamaksumäärad maksimumini tõsta.
Milliseid maamaksu muudatusi haub
* Ivari Padari juhitav rahandusministeerium? Viia läbi uus maade korraline hindamine. Uued hinnad võetaks sel juhul maksu aluseks alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Maade korralisi hindamisi on seni Eestis tehtud aastatel 1993, 1996 ja 2001. Praegu kehtivad 2001. aasta hindamiste tulemused.
* Kaotada maksemäära erisused hinnatsoonides, mille tulemusel kaob võimalus näiteks kallima väärtusega hinnatsoonile määrata madalam maksumäär.
* Tõsta minimaalne maamaksumäär 0,1 protsendilt 0,5 protsendile. Sellise otsuse mõju oleks aga sisuliselt olematu, kuna mitte üheski kohalikus omavalitsuses pole keskmine maamaksumäär väiksem kui 0,5 protsenti.
* Kaotada maamaksumäärade vahemike erisused erineva otstarbega maale. Seni on maamaksumäära ülempiir haritavale maale ja looduslikule rohumaale olnud 2 protsenti ja üldine maamaksumäära ülempiir 2,5 protsenti.
Allikas: rahandusministeerium, Äripäev
Suurim keskmine maamaksumäär
* 2,5% Narva-Jõesuu, Vihula
* 2,4% Kõrgessare, Pühalepa, Kohtla-Järve, Alajõe, Toila, Vaivara, Jõgeva, Mustvee, Martna, Vormsi, Värska, Vara, Suure-Jaani, Mõniste
Väikseim keskmine maamaksumäär
* 0,7% Saue linn
* 1% Rae, Saue vald, Pärnu, Ruhnu, Tartu linn ja vald, Puhja
Artikli autor on Piret Reiljan. Artikkel ilmus 18/05/2009 väljaandes Äripäev.
