Neljapäeval, 29. mail kinnitas Vabariigi Valitsus määruse “Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord”.
Määruse eesmärk on reguleerida reformimata maal asuva ehitise omaniku kasuks maareformi käigus hoonestusõiguse seadmist ja selle käigus maa erastamist, kui isik seda soovib. Valla- või linnavalitsus viib läbi menetluseks vajalikud eeltoimingud ning maavanem sõlmib kas maa erastamise lepingu või seab hoonestusõiguse. Tulenevalt maareformi seadusest seatakse sundhoonestusõigus juhul, kui ehitise omanik maa erastamise või hoonestusõiguse seadmise lepingut ei sõlmi.
Määrusega kehtestatakse hoonestusõiguse seadmise kord, tähtajad ja tingimused, sealhulgas hoonestusõiguse aastatasu suurus (elamumaal 2% ja ärimaal 5% maa maksustamishinnast) ning hoonestusõiguse seadmise ja maa erastamise kulude koosseis, piirmäärad ja tasumise kord.
Määrus annab võimaluse lõpetada maareform umbes 4900 juhul, arvestades võimalikult suures ulatuses seni reformimata maal paiknevate olemasolevate ehitiste omanike huve.
Määrus jõustub pärast Riigi Teatajas avaldamist.
