Valitsus muutis maareformiga seonduvaid määrusi

Muudatusega viiakse maareformi seaduse alusel antud määrused kooskõlla tänavu jõustunud maareformi seaduse muudatustega, mille tulemusel luuakse eeldused ja võimalused maareformi kiiremaks lõpuleviimiseks.

Maareformi seadusemuudatuse põhisisuks oli lahendada kehtivas õiguses ilmnenud kitsaskohad. Näiteks on pärast seadusemuudatust võimalik läbi viia maareform olukorras, kus ehitis on kaasomandis. Lihtsamaks ja soodsamaks muutus nn ribade erastamine. Kehtestati ka maareformi kiiremaks lõpuleviimiseks vajalikud tähtajad.

Üldiselt on määruste muudatused tehnilist laadi. Eelnõu tervikuna ei tõsta maareformi läbiviijate halduskoormust, vaid muudab menetluse läbiviimise otstarbekamaks ja selgemaks. Läbivalt muudetakse määruseid seoses ehitiste kaasomanike õiguste realiseerimisega. Olenevalt olukorrast on ehitise kaasomanikul õigus kas maa tagastamiseks, ostueesõigusega erastamiseks või hoonestusõiguse seadmiseks. Kui ehitise kaasomanik ei soovi maad omandada, kuid teistel kaasomanikel see soov on, viiakse maa tagastamine, erastamine, munitsipaalomandisse andmine või riigi omandisse jätmine läbi üldises korras. Kui ehitise kaasomanikud ei soovi maad tervikuna omandada, jäetakse maa osaliselt riigi omandisse ja ehitise omanike kasuks seatakse hoonestusõigus.

Teine olulisem muudatus seondub ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise toimingutega. Praktikas on olnud probleemiks see, et kui isik ei nõustu kohaliku omavalitsuse määratud piiridega, siis ei telli ta ka katastriüksuse moodustamist ning maareformi läbiviimine takerdub. Enne katastriüksuse moodustamist haldusaktina vastu võetud ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise otsus annab kohalikule omavalitsusele võimaluse moodustada katastriüksus plaani- või kaardimaterjali alusel või määrata isikule tähtaeg katastriüksuse mõõdistamiseks. Lisaks võimaldab uus regulatsioon kiirendada maareformi läbiviimist ehitise teenindamiseks vajaliku maaga piirneval maal.

Maa munitsipaalomandisse andmise ja maa riigi omandisse jätmise menetluskordade täiendamise üheks eesmärgiks on määrata, kes otsustab maa munitsipaalomandisse andmise või riigi omandisse jätmise. Lisaks sellele kehtestatakse ja muudetakse menetluse läbiviimise eest kohalikule omavalitsusele ja maavalitsusele makstava tasu suurust, et makstav tasu kataks kõik menetlustoimingute kulud. Näiteks suureneb maa tagastamise toimiku koostamise tasu 12,78 eurolt 25 euroni.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

13.-16.01.2025 Kinnisvara ABC