Elamispinna väljaüürimine on pigem hädalahendus, mis jahutab müügiturgu veelgi ning lõpuks tuleb juba vähemkaubanduslik pind ikkagi maha müüa – aga siis veelgi odavamalt.
“Mina küll sellesse üüriärisse ikka üldse ei usu,” pidas OÜ Adaur Grupp juhataja Tõnu Toompark elamispindade üürimisele lootmist ostu-müügi patiseisus kinnisvaraturul mõttetuks. Hoides elamispinda enda käes üle talve koos üürilistega, jääb oht, et selle kaubanduslik välimus kannatab. Lisaks võib ilmneda, et majandussurutise tõttu võlgu jääma kippuvat üürilist tuleb hakata välja viskama.
Väljaüürimisega ei teeni nüüd õieti midagi
Kõige krooniks tuleb järgmiseks aastaks langenud kinnisvaraturul elamispind ikkagi odavamalt maha müüa, seega oleks mõttekas lasta selle hind kohe 10-15 protsenti alla ja ära müüa. Korteri väljaüürimine annab tootlust naeruväärsed 3-4 protsenti, kuid müügiraha panka deposiiti paigutamine sootuks kõrgemat protsenti, arutles ta.
Liiatigi tuleb ju elamispindu üha jäätuvama ostu-müügituru turu taustal üüriturule järjest enam ja surve üürihindadele kasvab. Müügiturult karmistunud pankade laenupoliitika tõttu üüriturule üle liikuvad potentsiaalsed ostjad ei suuda selles vallas tekitada hinda kergitavat nõudluse kasvu. Lisaks paiskavad endale teise kinnisvara ostnud pinna jällegi üüriturule ning potentsiaalsed üürijadki on majandussurutise tõttu aina ettevaatlikumad.
Üürimise kõrvale astub vana nõukaaegne vahetus
Ober-Hausi kinnisvaraspetsialisti Svetlana Petkina sõnul ongi turul ost-müük seiskunud, tegutseb vaid üürimine. Samas aga on üüripindu pakkumises väga palju ja hinnad kukuvad aina allapoole. “Ei ole ette näha, et üürihinnad hakkaksid lähiajal üldse tõusma,” tõdes kogenud spetsialist.
Tallinna vanalinnas valdavalt luksuslike ning esinduslike pindade üüriturg on täiesti ummikus. Omakorda lisavad siin jumet magusates kohtades tühjusest haigutavad äripinnad. Näiteks mahukas 1920ndatel valminud Eesti Raudtee majana tuntud büroohoone aadressil Pikk 36 on üleni tühi. Seal üüriruudu eest küsitavat 100 krooni pidas Petkina vanalinna kohta ikka väga väikeseks. “Linn on masendavalt kinnisvarakuulutusi täis,” ohkas ta.
Ühe lahendusena on osa maaklereid tema kinnitusel läinud okupatsiooniaja teed – taas püütakse pakkuda vahetust lihtviisil, siis kokku, lahku. “Kõik istuvad kinnisvara otsas ja tehinguid ei toimu,” teatas Petkina melanhoolselt.
Toomparki kinnitusel on riigi pealinnas kinnisvarasektoris liikuva raha maht nüüdseks võrreldes kahe aasta taguse buumiajaga langenud tervelt 60 protsenti.
Tema näeb lahendusena tavamõistusele ulmelisena kõlava majanduspõhja äratabamist ning siis ju peaks optimism taas turgu hakkama elavdama.
Kommentaar
Kristina Sõmerik, Uus Maa Kinnisvarabüroo üürikorterite konsultant
Üürimine on kogu aeg väga aktiivselt päevakorras olnud. Üüriturg ei ole kuskile kadunud ega kao ka kuskile. Paljud soovivad nii pikemaajaliselt kui ka lühema peatuspaigana elada üürikorterites. Kõik sõltub ju inimeste soovidest, vajadustest ja võimalustest. Kuna laenu saamine on muutunud veelgi keerulisemaks, siis on paljudele inimestele uuele elamispinnale kolimise ainuvõimaluseks üürikorteri otsimine.
Kuigi nõudlus üürikorterite vastu püsib suur, ei jää ka pakkumine sellele alla, mistõttu üürimäärade tõusu lähiajal oodata ei ole. Hindades on jätkuvalt läbirääkimise võimalusi, kuid talve jooksul püsivad hinnad umbes samal tasemel.
Artikli autor on Siim Sultson. Artikkel ilmus 08/12/2008 väljaandes Äripäev.
