Tallinna linnavalitsus esitab linnavolikogule Kristiine linnaosa üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse eelnõu.
Peale vastuvõtmist korraldab Tallinna Linnaplaneerimise Amet üldplaneeringu avaliku väljapaneku.
Kristiine linnaosa üldplaneeringu põhieesmärgiks on täpsustada ja ajakohastada Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kinnitatud „Tallinna üldplaneeringut“, arvestades viimaste aastate muutusi ja arengutrende linnaehitust ja maakasutust mõjutavates valdkondades ning üldisi ja avalikke huve.
Kristiine linnaosa üldplaneeringuga määratakse kindlaks linnaosa tulevase linnaehitusliku arengu põhisuunad, üldised maakasutus- ja ehitustingimused ning infrastruktuuri põhimõtteline paigutus, millest lähtutakse edaspidi detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel.
Planeeringu koostamisel on arvestatud linna strateegilistes arengudokumentides seatud majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi, keskkonna- ja tervisekaitselisi eesmärke, linna investeerimisvõimalusi, õigusaktidest tulenevaid maakasutust ja ehitusvaldkonda reguleerivaid nõudeid ja piiranguid ning elamu- ja muude valdkondade ehitussektoris lähiaastatel Tallinnas prognoositavaid ja otstarbekaid arengusuundumusi.
Planeeringu koostamise raames on tellitud mitmeid Kristiine linnaosa territooriumi käsitlevaid uuringuid, sh rahvastikuprognoosi, elamu- ja ettevõtlusstruktuuri, linnaehituslikke piiranguid, maakasutusotstarvet ja -omandit, hoonestustüpoloogiat ja -tihedust, miljööväärtusi jm käsitlevaid analüüse. Lisaks on kasutatud Tallinna Tehnikakõrgkooli ning Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste kursusetöid.
Tallinna üldplaneeringu kohaselt oli valdav osa Kristiine linnaosa territooriumist määratletud tihendatava piirkonnana, sest nii elamu- kui ka 90ndate aastate alguseni tööstuse ja sõjaväe kasutuses olnud alad olid kohati hõredalt või ebaotstarbekalt hoonestatud.
Tammsaare tee läbimurde rajamisega 90ndatel aastatel ning eelmise aastakümne keskpaigas hoogustunud majandus- ja ehitustegevuse tulemusel on Kristiine linnaosas valminud arvukalt uusi äri- ja eluhooneid. Tervikuna on see kaasa aidanud Tallinna üldplaneeringus seatud linnaruumilise arengu eesmärkide saavutamisele, sh linna kompaktsuse suurendamisele ja valglinnastumise aeglustamisele.
Kristiine linnaosa üldplaneeringu koostamisel on arvestatud Tallinna üldplaneeringust, strateegiast „Tallinn 2030” ning linna ja linnaosa arengukavadest tulenevaid pikaajalisi ruumilisi arengueesmärke ning üldisi ja avalikke huve.
Eesmärgiks on säilitada uute elamute ehitamise võimaluste loomisega linnaosa elanike arvu stabiilsus või mõõdukas kasv, arvestades eluruumide pinna järk-järgulist suurenemist elaniku kohta; tihendada linnastruktuuri kesklinna ja linnaäärsete alade vahevööndis; tagada piirkonna elanikele tasakaalustatud elukeskkond erinevate töökohtade ja mitmekesise eluasemevalikuga, kodulähedaste koolide ja lasteaedadega, mitmekesise teenindusvõrgu, spordi- ja puhkevõimaluste ning hea ühistranspordiühendusega; soodustada töökohtade säilimist ja ettevõtluse arengut; mitmekesistada eluasemevalikut ja aidata aeglustada Tallinna valglinnastumist; suurendada ühistranspordikasutuse osatähtsust; kaitsta kultuuripärandit ja looduskeskkonda ning parandada avaliku linnaruumi kvaliteeti.
Kristiine linnaosa väljakujunenud asustus- ja linnaehitusstruktuuris ning domineerivas maakasutusviisis olulisi muudatusi ei kavandata. Endiste tööstus- ja sõjaväealade uuel eesmärgil kasutusele võtuga, elamu- ja äripiirkondade üksikute ehituslünkade täitmise, väikeelamuala piiratud tihenemise, puhkealade täiendamise ning liikumisvõimaluste parandamisega muudetakse linnaosa ja ühtlasi kogu Tallinn kompaktsemaks, elukohtade, teenuste, töö- ja puhkevõimaluste kättesaadavuselt mitmekesisemaks ja koos sellega elukeskkond tervikuna paremaks.
Üldplaneering loob võimaluse ehitada linnaossa ligikaudu 3000 uut eluaset ja 0,3 mln m2 äripinda. Lisanduvad eluruumid võivad lühiajaliselt põhjustada elanikkonna suurenemist mõne tuhande inimese võrra, kuid kaugemas perspektiivis, arvestades elamispinna järkjärgulist suurenemist ühe elaniku kohta, säilib linnaosas ligikaudselt senine elanike arv.
Magistraaltänavate äärde määratakse valdavaks maakasutusviisiks ärivöönd, et veelgi tõhustada maa ja ühistranspordi kasutust, tõkestada liikluse kahjulikku mõju elamualadele, elavdada tänavapilti kaubandus- ja teenindusettevõtetega ja soodustada esindusliku hoonestuse tekkimist kesklinnalähedaste peatänavate äärde. Linnaosa uue kultuuri- ja vabaajakeskuse arendamiseks reserveeritakse ala suurima elu- ja töökohtade tihedusega Mustamäe tee äärde.
Üldplaneeringus on tähistatud suuremad terviklikud arenduspiirkonnad, mille senine kasutus tulevikus muutub ning mille täpsem kasutus määratakse kindlaks kas kogu ala või suuremat osa sellest hõlmava detailplaneeringuga.
Säilitatakse kõik elurajooni puhkealad ja pargid ning kavandatakse uus park Rahumäe tee äärde.
Määratakse kindlaks perspektiivsete magistraaltänavate, kergliiklusteede ja ühistranspordikoridoride asukohad ning reserveeritakse nende rajamiseks vajalikud maa-alad.
Üldplaneeringu põhijoonisel on kindlaks määratud erineva maakasutuse juhtotstarbega hoonestusalade, haljastuse, infrastruktuuriehitiste ja seadusest tulenevate maakasutuspiirangute asukohad. Iga piirkonna kohta on üldplaneeringu tekstilises osas kindlaks määratud Tallinna üldplaneeringuga võrreldes oluliselt üksikasjalikumad maakasutus- ja ehitustingimused, mis on aluseks detailplaneeringute või projekteerimistingimuste koostamisel ja projekteerimisel.
Kristiine linnaosa üldplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2006 otsusega nr 71. Üldplaneeringu koostajaks oli Tallinna Linnaplaneerimise Amet.
Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamine toimus samaaegselt ja koostöös keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ja hindamise aruanne on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt. Üldplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd mitmete riigiasutustega, nagu Maa-Amet, Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, Terviseamet jt. Koostööd on tehtud ka kõigi Tallinna ametite ning Kristiine Linnaosa Valitsusega.
